Koroonavaktsiinide ostuks tehti EL-is ühishange, mida vedas Euroopa Komisjon, kes tellis aga tohutu koguse vaktsiine, mida enam ei vajata. Liikmesriigid nõuavad ostulepingu muutmist, eriti kriitilised on just Ida-Euroopa riigid nii Euroopa Komisjoni kui ka lepingu teise poole Pfizeri osas.
Euroopa Komisjon (EK) tellis ostulepingu alusel Pfizerilt 4,2 miljardit vaktsiinidoosi, vahendab Die Welt. Sellest kogusest piisaks, et iga EL-i liikmesriigi kodanik saaks üheksa süsti. Praeguseks on ära süstitud (põhisüst ja tõhustusdoosid) veerand tellitud kogusest. EL liikmeriigid püüavad, seni ebaõnnestunult, saavutada ravimikontsernilt lepingu muutmist, et ei peaks ostma välja vaktsiine, mida enam vaja ei ole.
Pfizerilt on tulnud küll mõnevõrra vähem tarneid, kuid ravimihiiglane ei taha midagi kuulda maksete vähendamisest ja siin edu pole.
Bulgaaria, Leedu, Ungari ja Poola tegid ühisavalduse, mille kohaselt nad ei ole nõus ostulepingu jätkamisega sellisel kujul. Nad nõuavad ausat äri, mis lähtuks avalikust huvist, mitte ärihuvidest. Rõhutatakse, et puudub igasugune vajadus täiendavate vaktsiinitarnete järele.
Poola tervishoiuministeerium märgib, et olukorras, kus Ukraina sõjapõgenike tervishoiuteenusele kulub riigil märkimisväärne summa, tuleb avalikke finantsvahendeid eriti mõistlikult kasutada.
Die Welti järelepärimisele vastas Pfizer, et nad soovivad „pragmaatilist lahendust", mis järgiks lepingut.
Meediaportaal esitas lepingute ja maksumuse kohta küsimuse ka Saksa tervishoiuministeeriumile, kes jättis vastamata. See on vihastanud välja mitmed parlamendiliikmed, sest avalikkusele pole siiani ministeeriumi poolt teada antud, kui palju doose on Saksamaa tegelikult tellinud ja mis on selle ostu kulu. Ühtlasi peetakse inetuks, et ministeerium isegi ei hoia parlamendiliikmeid kursis ravimikontserniga peetavate läbirääkimiste käiguga.
Vaktsiinide ostu Pfizerilt Euroopa Komisjoni poolt on kritiseerinud nii Euroopa Kontrollikoda kui ka Euroopa Prokuratuur (EPPO), viimane on algatanud ka uurimise.
Toimetas René Allik