Euroopa Komisjoni asepresidendi Věra Jourová sõnul on Euroopa Liit valmis võtma vastu kaheksa miljonit Ukraina põgenikku.
Esinedes pühapäeval 6. märtsil Tšehhi televisioonis toimunud arutelul rääkis Jourová:
Kõige suurem number on hetkel kaheksa miljonit Ukraina põgenikku. Ma nägin seda numbrit Komisjonis ette valmistatud materjalides. Meie lähimas naabruses pole mitte kunagi enne olnud sellist põgenikelainet.
Arutelu keskendus teemale, kuidas aidata Ukrainat ja selle kodanikke. Sellises kontekstis kirjeldas Komisjoni asepresident, kuidas Euroopa Liit valmistub tohutu põgenikelaine vastuvõtmiseks, vahendab uudistekanal ReMix.
Ta meenutas ka Euroopa Liidu kavandatavat põgenike kvoodisüsteemi, mis peaks aitama riikidel, kuhu põgenikud esmalt jõuavad, neid edasi saata.
Jourová selgitas:
Küsimus on selles, kas põgenikud on ise huvitatud teistesse riikidesse edasi liikumisest. Tänaseni paistab, et nad üritavad pääseda peamiselt Kesk-Euroopa riikidesse, kus elavad nende sugulased ja tuttavad ning mis on keeleliselt ja kultuuriliselt neile lähedasemad.
Täpsemalt pidas ta silmas Poolat, Slovakkiat, Tšehhi Vabariiki ja Rumeeniat. Suurem osa Ukraina põgenikest, pea pooled neist, on seni suundunud Poolasse. Väidetavalt on Euroopa Liit Poolat juba toetanud.
Põgenikelainega kaasnevad kõrged kulud
Debatil osalenud Tšehhi välisminister Jan Lipavský arvab:
Kindlasti vajatakse Euroopa Liidult teatud abi, kuid ma ei tea veel selle suurust. Minu poole on pöördunud mitmed riigijuhid – Kreeka välisminister teatas, et on valmis vastu võtma teatud hulga saabujaid.
Lipavský sõnul kaasnevad käesoleva kriisiga vältimatult kõrged kulud.
Jourova mainis ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu rolli Ukraina kriisis:
Me aitame Ukraina võitlejaid, seda nii rahaliselt kui relvastusega. See on läbimurdeline, Euroopa Liit pole midagi sellist varem teinud.
Euroopa Komisjon on koostanud ka direktiivi, mis tagab Ukraina põgenikele Euroopa Liidus hulga õiguseid, sealhulgas näiteks õiguse juriidilisele kaitsele.
Komisjon on samuti eraldanud põgenike abistamiseks 400 miljonit eurot, mis Jourová sõnul peaks olema juba jõudnud abistajate ja abivajajateni.
Ta lisas:
Me oleme otsustanud, et Euroopa Liidu liikmesriigid võivad põgenike abistamiseks kasutada ühtekuuluvusfondi rahasid.
Käesolev kriis on suuruselt ennenägematu
Pühapäevase seisuga oli ÜRO andmetel Ukrainast põgenenud poolteist miljonit inimest, mis teisipäevaks (8.03.2022) ulatub suure tõenäosusega kahe miljonini. Põgenike kõrgema komissari Filippo Grandi sõnul on tegemist kõige kiiremini kasvava põgenikekriisiga peale Teist Maailmasõda.
Euroopa Liit otsib ka võimalusi kriisi diplomaatiliseks lahenduseks ja Jourová kinnitas, et Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kaalub mõtet, et selles rollis võiks esineda Hiina.
Jourova sõnul:
Me näeme, et Lääs on ühtse rindena ühinenud Venemaa vastu. Lääs on ärganud ja see on väga ühtne. EL räägib ühtsel häälel ja me astume samu samme, mida võtavad ette Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja Jaapan.
Vladimir Putini pikaks eesmärgiks on Ukraina okupeerimine ja tema unistuseks, et Ukraina kuulub Venemaale, et Ukraina rahval ei ole õigust iseseisvalt olemas olla.
Ta lisas, et diplomaatilise lahenduse saavutamise võimalused pole eriti lootustandvad, kuid sellest hoolimata otsitakse selleks neutraalseid vahendajaid.
Teine võimalik diplomaatiline vahendaja võib olla Iisrael. Iisraeli peaminister Naftali Bennet kohtus hiljuti Venemaa presidendiga ja helistas Volodõmõr Zelenskõile. Bennet on üks väheseid riigipäid, kes pole Venemaa Ukraina invasiooni hukka mõistnud. Iisraelil on mõlema riigiga tihedad sidemed ja see soovib seda riikide lepitamiseks ära kasutada.
Toimetas Karol Kallas