Pühapäeval 19. juunil toimus Prantsusmaal Rahvusassamblee valimiste teine voor, mille käigus õnnestus Marine Le Penil suurendada Rahvusrinde kohtade arvu üle üheteistkümne korra.
Macroni vastu Rahvusassamblee valimisi uue nime saanud partei Renaissance (varem La République En Marche) vajas enamuseks 289 kohta, kuid kogus 245. 2017. aastal valitud seadusandjate kogus oli parteil 308 kohta.
Valimiste suurimaks võitjaks võib lugeda Marine Le Peni, kelle Rassemblement national suurendas kohtade arvu üle üheteistkümne korra, kaheksalt 89ni. Teine suur võitja on Jean-Luc Mélenchoni juhitud vasakäärmuslaste ja roheliste koalitsioon NUPES (akronüüm Nouvelle Union populaire écologique et sociale; Uus Ökoloogiline ja Sotsiaalne Rahvaliit), mis sai 131 kohta, vahendab BBC.
Vaatlejate sõnul on tegemist Prantsusmaa poliitika fragmeteerumisega ja valitsust ootavad ees keerulised ajad. Alles mõned nädalad tagasi ametisse määratud peaministri Elisabeth Borne'i sõnul on olukord "enneolematu". Tema sõnul pole sellist Rahvusassambleed Prantsusmaal varem olnud.
"Antud situatsioon kujutab meie riigi jaoks ohtu, arvestades neid riske, mis on meie ees nii riigi kui rahvusvahelisel tasandil. Alates homsest hakkame me tegutsema selle nimel, et moodustada toimiv parlamendienamus," lubas Borne ajakirjanikele.
Lubadus võib paraku osutuda tühjaks, sest kaks järgmist suurimat parlamendi fraktsiooni pole progressiusulise Renaissance'iga koostööst huvitatud.
Majandusministri Bruno Le Maire'i sõnul pole Prantsusmaa juhitamatu, aga selleks läheb vaja suurel hulgal kujutlusvõimet.
Kommunistid, sotsialistid ja rohelised ühe mütsi alla kokku toonud Mélenchon on oma koalitsiooni saavutatuga rahul ja arvab, et "kõik võimalused on nende kätes". Ta ise Rahvusassambleesse ei kandideerinud ja esimese hooga jääb riigi juhtimisest kõrvale.
Le Pen on samuti tulemustega rahul ja leiab, et Macroni "seiklused on möödanik ning ta on määratud vähemusvalitsusse".
Kui Macron üritab saada "normaalsete" vabariiklaste toetuse, siis 64 kohta saanud partei sõnum pole esimese hooga kuigi julgustav. Partei esimehe Christian Jacobi sõnul olid valimised Macroni jaoks "torkav läbikukkumine" ja ta maksab "küünilise Prantsusmaa poliitiliste äärmuste ärakasutamise eest".
Ennustatakse, et Macroni ootab ees viis aastat raskeid läbirääkimisi ja kompromisse.
Valimisaktiivsus oli teises voorus suhteliselt madal, kus valimas käis ainult 46.23 protsenti kodanikest.
Valimistel kaotasid valitsuse liikmetest oma kohad Rahvusassamblees terviseminister Brigitte Bourguignon, rohelise ülemineku minister Amélie de Montchalin, Rahvusassamblee juht Richard Ferrand ja riigisekretär Justine Benin.
Macroni üheks suuremaks lubaduseks oli elamiskulude kriisi lahendamine, kuid Le Peni ja Mélenchoni vaated, kuidas probleeme lahendada, on tema omast väga erinevad. Samuti on küsimuse all Macroni soovitud pensioniea tõstmine ja tema rohekavad.
Kahtlustatakse, et Macron võib "suurema demokraatia" sildi all hakata Rahvusassambleest mööda hiilima, kuna ta esitas hiljuti Prantsusmaa juhtimiseks "uue kava", millega soovib luua Riikliku Ülesehitamise Kogu, mis koosneks "kohalikest inimestest".
Rahvusassamblee valimistel läks halvasti parema ilmavaatega Eric Zemmouri Reconquête! parteil, mis valimiste esimesest voorust edasi ei pääsenud.
Prantsusmaa Rahvusassamblees on 577 kohta.
Toimetas Karol Kallas