Enamik tähtsaid naaberriike keeldusid sõlmimast Saksamaaga vastastikuse gaasitarne lepingut juhul, kui gaasi puudujäägi tõttu tekib Saksamaal hädaolukord.
Suur osa Saksamaa olulisematest naabritest keeldusid sõlmima vastastikuse gaasitarne lepingut hädaolukorraks. Praeguseks on vastav leping sõlmitud vaid Taani ja Austriaga, lepingust aga keeldusid Belgia, Luksemburg, Holland ja Poola. Pooleli on läbirääkimised Tšehhi ja Itaaliaga, kuid need kulgevad keerulisemalt kui algselt oodati, vahendab Die Welt.
Solidaarsuslepingute mõte on reguleerida omavahelisi protsesse ja vastastikuseid kohustusi maagaasi tarnetes, mis on olulised kodumajapidamiste, sotsiaalsete vajaduste ja ka gaasivõrgu stabiilsuse jaoks.
Saksa majandusminister Robert Habeck on antud teema kontekstis väljendanud ka seisukohta, et sellise naabrite keeldumise olukorras tuleks mõtelda Euroopa Liidu seadusandluse muutmise peale, osutades teatud sunnimeetmetele, mis keeldumise raskemaks teeksid.
Saksamaale on praegune olukord väga keeruline. Kui tuleb külm talv, siis praeguses olukorras jätkub gaasvarudest vaid kaheks kuuks. Naaberriigid mõistavad, et hädaolukordadeks sõlmitavad lepingud oleksid sisuliselt Saksamaa gaasitarnete tagamine, naaberriigile suurt kasu lepingust ei oleks.
Märkimisväärne on eriti Belgia ja Hollandi keeldumine, kuna Saksamaa saab ligi poole oma gaasist läbi nende riikide gaasitarnetaristu. Gaasikoguse teine osa tuli möödunud nädalatel Norrast. Saksamaal ei ole endal ka vedelgaasi vastuvõtmiseks terminali.
Olukorras, kus gaasi on vähe, see on kallis ja naaberriigid ei ole valmis toetama, hoiab Saksa valitsus kinni plaanist tuumaelektrijaamade kasutusaega mitte pikendada. "Samal ajal kui me saame gaasi läbi Hollandi ja Belgia, lülitab koalitsioon Saksa tuumaelektrijaamu välja ja vähendab sellega Saksa panust Euroopa energiatarne kindlusesse," on kristlike demokraatide fraktsiooni asejuht Jens Spahn kriitiline.
Toimetas René Allik