Foto: bigstockphoto.com

Anonüümseks jääda soovinud endise vabamüürlase sõnul on Eesti vabamüürlaste eesmärk peale oma rohkete rituaalide läbimängimise siiski suunata ka Eesti kaadripoliitikat ja teenindada oma siseringi, vahendab Eesti Päevaleht.

„Vabamüürlaste eesmärk on teenindada oma siseringi. Selles mõttes vastandutakse organisatsioonidele, mis on suunanud oma tegevuse eesmärgid avalikkusele,” ütles endine vabamüürlane, kes lahkus organisatsioonist sel kümnendil.

Sama olukord valitseb tema sõnul ka üliõpilasseltsides, mille ridadesse ta on samuti kuulunud. Tema sõnul tegelevad Eesti üliõpilasseltsid tänapäeval kitsalt oma siseringi küsimustega ning ainult 24. veebruaril käiakse paraadil korra lippu hoidmas ja laule laulmas. Muu aur minevat oma liikmete ametisse panemisele: “Üliõpilasseltsid tegelevad oma liikmeskonna huvide rahuldamisega ega ole avalikus elus väga aktiivsed. Need on nagu ametiühingud, mis üritavad aidata oma liikmetel elus edasi jõuda ja erialast tööd leida.”

Endine massoon ütles, et just see teda vabamüürlaste puhul häirima hakkaski. „Vabamüürlastel käivad Eestis asjad samamoodi. Ainult et kui üliõpilasseltside liikmetel on lubatud organisatsiooni liikmetena avalikkuses sõna võtta, siis vabamüürlastel on see keelatud.” Selle tõttu polevat siinsetel vabamüürlastel ka võimet ühiskonnas vastutust võtta ega midagi ära teha.

Vabamüürlasliku looži sisemus Toronto linnas Kanadas 2016. aastal.

Eesti vabamüürlaste arv kasvab jõudsalt

Suurmeister Toomas Tõnise sõnul on nende ridades nüüdseks 800 venda ning ühtlasi on Eesti vabamüürlus viimasel kümnendil kasvufaasis. Euroopas torgatakse silma eelkõige kahe asja poolest: Eesti vabamüürlaste keskmine vanus on üks väiksemad, kusagil 50 juures ning nende iga-aastane uute liikmete juurdekasv on 5–7% ehk siis nendega liitub aastas keskmiselt 45–55 uut venda. 

Keskmine vabamüürlane on Tõnise sõnul keskmiselt 48–52-aastane kõrgharitud meesterahvas ning tõenäoliselt ettevõtja, arvestades seda, et ka jurist on sageli ettevõtja. Ühtlasi on kõigil pered ja lapsed.

Leidub ka vabamüürlaste seast lahkujaid

Samas möönis Tõnise, et lisaks uutele liikmetele leidub igal aastal neidki, kes erinevatel põhjustel vabamüürlaste hulgast lahkuvad, näiteks seetõttu, et on lootnud mingit materiaalset kasu või seda, et neil aidatakse elus edasi jõuda. “Need, kes arvavad, et tegemist on laenukontoriga, eksivad,” kinnitas ta.

Ühtlasi tõrjus ta kategooriliselt väiteid, nagu oleks vabamüürlaste eesmärk kontrollida ja mõjutada Eesti kaadripoliitikat, nii et nende liikmetele saaksid kõige soojemad kohad. See ei käivat tema sõnul nende põhimõtetega kokku ning et ilmalikud aukraadid polevat need, milleks nad valmistuvad ja õpivad. “See, et vabamüürlastel oleks mingi strateegia ametikohtade hõivamiseks, kõlab täieliku luuluna,” väitis Tõnise.

Endine suurmeister lahkus kooseluseaduse tõttu

2014. aastal lahkus vabamüürlaste ridadest endine suurmeister Raido Rüütel, kes tõi põhjuseks kooseluseaduse vastuvõtmise. Tõnise sõnul polnud Rüütel rahul sellega, et vennad ei teinud midagi kooseluseaduse vastu.

„Ta oli natuke pettunud, et vabamüürlased ei tegutsenud kooseluseaduse vastu. Aga meie reeglites on kirjas, et me ei mõjuta ühiskonda ega avalda arvamust organisatsioonina. Iga üksik inimene võib ja kodanikuna lausa peab seda tegema,” märkis Tõnise.

Vabamüürlusest astus välja ka EELK peapiiskop Urmas Viilmaa

Vabamüürlusest on välja astunud ka peapiiskop Urmas Viilma, kes on öelnud massoonide spirituaalsete otsingute kohta: “Valgus, mida otsitakse, võib olla kristlik Jumal, kuid ei pruugi. Mulle isiklikult ei sobinud selline mitmetähenduslikkus. Piibel õpetab, et maailma Valgus on ainult Kristus.”

Siiski kuulub vabamüürlaste ridadesse teadmata hulk EELK vaimulikke, vahendab kristlik portaal Meie Kirik.

Endine vabamüürlane: Eesti vabamüürlus on edevuse paraad

Vabamüürlaste hulgast lahkus ka ärimees Toomas Peek, kes põhjendas seda tegevusfookuse puudumisega, mistõttu on tegevus taandunud pelgalt rituaalide läbimängimisele. Peegi sõnul kujutab see endast esoteerilist paralleelmaailma ja edevuse paraadi ning kuni vabamüürlaste organisatsioon ei suuda sõnastada oma eesmärke ja missiooni, jäädaksegi vedelema kuhugi poolele teele. “Eesti vabamüürlus kujutab oma olemuselt lõpmatu pikkusega sama korduvsisuga teatrietendust, kus kõik etenduse rekvisiidid ei ole päris, vaid on dekoratiivse tähendusega,” nentis Peek.

Peegi väitel on vabamüürlaste ainuke kiivalt varjatud saladus see, et saladust pole. Tema hinnangul paneb inimesi organisatsioonist lahkuma just soov teha reaalseid asju: „Inimesed, kes armastavad päris asju ja päris tegusid, teevad lõpuks valiku reaalmaailma kasuks.”

Toimetas Martin Vaher