Kui Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis jagus Lenini ja teiste kommunismi ideoloogide ning -ehitajate kujusid küllaga, siis Lääne-Saksamaal ei olnud neid ühtegi. Tänu Saksamaa Marksistlik-Leninistlikule Parteile püstitatakse Gelsenkircheni linnas esimene selline.
Ligi 263 000 elanikuga endise Lääne-Saksamaa territooriumil asuva Gelsenkircheni linna halduskohus otsustas, et Saksamaa Marksistlik-Leninistlik Partei (MLPD) võib vaatamata linna vastuseisule massimõrvarist Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ühe rajaja Vladimir Iljitš Lenini mälestusmärgi linna territooriumile püsti panna, vahendab Deutsche Welle.
Linna argumendiks oli, et kümnete miljonite inimeste surma põhjustanud massimõrvari kuju rikub ära samas asuva ajaloolise pangahoone arhitektuurilise väärtuse, kuid kohtu sõnul Lenini inimsuse vastased kuriteod pole konkreetse kaasuse puhul olulised ja kultuuriväärtuse kaitsmise argument ei päde, kuna kuju asub pangahoonest kaugemal kui kümme meetrit.
MLPD kiitis kohtu otsust, kuulutades oma pressiteates, et "mõned nädalad enne oma 150ndat sünnipäeva, on Vladimir Iljitš Lenin taas võitnud (suure võidu)."
MLDP võib kuju püstitamisega jätkata alates 14. märtsist.
Halduskohtu otsusega pole rahul Gelsenkirchenist pärit Saksamaa Bundestagi opositsioonilise Vabade Demokraatide (FDP) saadik Marco Buschmann, kes leiab: "Lenini kuju püstitamine Gelsenkirchenisse on häbiväärne, kuna lenin tähistab massimõrvu ja totalitarismi. Igaüks, kes soovib püstitada Lenini kuju, peaks endalt küsima, kas nad usuvad jätkuvalt liberaalse demokraatia põhimõtetesse või mitte."
Saksamaa suhted Leniniga on mitmetised. Tänaseks on kinnitust leidnud fakt, et Venemaa Oktoobrirevolutsiooni maksis kinni Saksa Keisririik ja saatis 1917. aasta aprillis seni Šveitsis redutanud agent Lenini kinnipitseeritud rongis läbi Rootsi Peterburi segadust külvama.
Samas mõni aasta hiljem, kannustatuna maailmarevolutsiooni ideest, alustas Puna-Venemaa sõjavägi pealetungi Berliini suunas. Alguses oli pealetung edukas ja kommunistide väed jõudsid Varssavi alla, kuid siis suutsid Poola väed ennast kokku võtta ning purustasid venelased 1920. aasta augustis toimunud Varssavi lahingus. Tänu Poolale pääses "vana" Euroopa kommunisminuhtlusest ja Lenini sõnul oli tegu "kohutava kaotusega".
Lenini ja kommunistide võimuletulekuga Venemaal kaasnes miljonid inimesed hauda viinud punane terror, kohutav näljahäda, kultuurikatkestus ja sõjakäigud naaberriikide vastu.
Toimetas Karol Kallas