Endiste homode ja transsooliste antud tunnistused oma seksuaalsest sättumusest vabanemisest aitavad muuta oma elu igaühel, kes on sattunud LGBT-liikumise ohvriks, kirjutab Tytti Salenius.
"Miks ei või meil olla paraade, kui kõigil LGBT-rühmadel ja sellistel on. Oleme tulnud kapist välja ja tahame rääkida oma loo. Meie maad valitsenud valed ja eksitused hakkavad murduma!"
Endiste homode ja transsooliste antud tunnistused oma seksuaalsest sättumusest vabanemisest aitavad muuta oma elu igaühel, kes on sattunud LGBT-liikumise ohvriks. Eelmisel nädalavahetusel toimus Washingtonis lihtsa nimetuse all Vabadusmarss ehk Freedom march tervenenud homode ja transseksuaalide meeleavaldus, mis oma tähenduselt on kõike muud kui lihtne. Sellest andis ülevaate LifeSiteNews, mille artikkel algab tunnistusega: "Endine transseksuaal: ma hülgasin oma riided, parukad ja makeup'i, et järgida Jeesust."
Rühm noori inimesi, endisi homoseksuaale ja transsoolisi, kogunes andma tunnistust oma vabadusest, mille nad on leidnud üldlevinud, homopropagandistlike arvamuste kiuste. Rühm liikus Washingtoni monumendi juurest Valge Maja suunas, kandes plakateid ning lauldes vaimulikke laule. Tegemist oli nende esimese Vabadusmarsiga, mida kavatsetakse hakata pidama igal aastal.
Nende sõnum on täiesti vastupidine LGBT-rühmade ideoloogiale, millel on seni lastud võimutseda avalikel aruteludel ja pride-demonstratsioonidel. Mõned LGBT-rühmitused ja kommentaatorid asusid koheselt ründama "pööramisteraapiat" ning marss sai kriitika osaliseks, kuna selles osalejad on seisukohal, et LGBT on midagi, mida võib parandada. Vabanenud noorte arvates ei ole küsimus aga mitte "parandamises". Nende lood ei baseeru "parandaval teraapial", katsetel nii-öelda "palvetada homolikkus minema" või muudel pürgimustel muuta seksuaalset orientatsiooni. Nad räägivad üksnes pöördumisest Jeesuse poole ja oma uuest isiksuse leidmisest Jumala lastena.
Nende lood ei baseeru "parandaval teraapial", katsetel nii-öelda "palvetada homolikkus minema" või muudel pürgimustel muuta seksuaalset orientatsiooni. Nad räägivad vaid pöördumisest Jeesuse poole ja oma uuest isiksuse leidmisest Jumala lastena.
Neid vabaduse leidnud mehi ja naisi eristab muudest "omasoolistest sissevõetud inimestest" see, et nad on avastanud iseenese kui väärtusliku isiksuse ning "tõelise vabaduse Kristuses, mitte seksuaalsetes ihades." Nad tunnistavad, et ihad ei juhi enam nende inimsuhteid. Nad on hüljanud praegusel ajal valitsevad "kultuuriliselt üles kiidetud" samasooliste suhted ning on võtnud omaks oma tõelise bioloogilise soo.
Vabadusmarsi organiseeris Jeffrey McCall, 31-aastane mees Georgia osariigist, keda tunti varem Scarleti-nimelise transnaisena. McCall rääkis väljaandele Newsweek, kuidas tuli mõte korraldada demonstratsioon ka "nendesugustele": "Miks ei või olla paraade meil, kui kõigil LGBT-rühmadel ja sellistel on… Oleme tulnud kapist välja ja tahame rääkida oma loo." McCall ei riietu enam naiseks, vaid kannab nüüd uhkelt erkpunast T-särki, millele on suurte tähtedega trükitud nimi "Jeesus".
"Elasin naisena," teatab McCall rahvahulgale. Ta räägib sellest, kuidas nooremas eas kohtus ta psühhiaatriga, kes algatas mitmeid soovahetuseni viivaid operatsioone. "Ühel õhtul oma kodus üksinda olles kuulasin telejutlust," meenutab McCall. Ta adus, et elab eksituses, hüüdis Jumala poole ja küsis, kas ta võiks kunagi üldse Jumalale kõlbulik olla: "Olen näinud Sinule elavaid inimesi ka väljaspool kirikut. Neil on suhe Sinuga, rahu ja rõõm." Sinnamaani oli McCall olnud transsooliste õigusi läbisuruv aktivist. Ta hülgas valeliku elu Scarletina ja viskas minema kõik – riided, parukad, kosmeetika, ehted, kingad ja kogu valeliku identiteedi. "Viskasin need minema, et järgida Jeesust."
Ta hülgas valeliku elu Scarletina ja viskas minema kõik – riided, parukad, kosmeetika, ehted, kingad ja kogu valeliku identiteedi. "Viskasin need minema, et järgida Jeesust."
McCall palvetas Vabadusmarsil ja tuletas meelde, et endiste homode ja transsooliste poolt antud tunnistused aitaksid muuta iga sellise inimese elu, kes on osutunud LGBT-liikumise ohvriks.
Teine marsil osalenu oli Luis Javier Ruiz. Ta jäi ellu Florida Orlandos 12. juunil 2016 toimunud tulistamises homobaaris nimega "Pulse". Relvastatud afgaan, islamist Omar Mateen avas seal tule, mis lõppes 49 inimese surmaga ja enam kui 50 haavatasaamisega (vt siit). 38 ohvrit suri koha peal ja ülejäänud haiglates. Ruiz kirjutas oma Facebooki kontol (mis 10. mai 2018 seisuga on suletud): "Mõeldes "Pulse'is" sel ööl ja enne seda toimunule, meenus perversne ajaraiskamine, liigjoomine ja kirglik seks ilma mingite turvameetmeteta." Vabadusmarsil andis Ruis oma emotsionaalse tunnistuse põlvili laskunult: "Püha Vaim valatakse välja. Ta tõstab esile sugupõlve, mis ei karda." Ruiz kutsus liituma kõiki inimesi, kes on väärastunud seksuaalsuse küüsis: "Ma armastan teid, sõbrad. LGBTQ, armastan teid. Armastan teid kõiki. Tule sellisena, nagu oled. Armu Jeesusesse ja tema teeb kõik ülejäänu. Unusta eelarvamused, et pead olema selles elus ühte või teist mood."
Algselt ilmunud väljaandes Oikeamedia
Päisefoto: Vabadusmarss Washingtonis 5. mail 2018 (LifeSiteNews)