Boris Johnson ei istu Euroopa Liidu esindajatega enne laua taha, kui Põhja-Iirimaa piirimeetmeid pole hüljatud. Foto: Scanpix

Ühendkuningriigi vastne peaminister Boris Johnson nõuab Euroliidult endise riigi juhi Theresa May sõlmitud Brexiti lepingu ülevaatamist. Eriti kuri on ta riiki Euroopa Liidu ühisturuga määramata ajaks siduvate Põhja-Iirimaa piirimeetmete peale ja enne Euroopa Liidu esindajatega ühe laua taha ei istu kui piirimeetmetest ei loobuta.

Boris Johnson sai Ühendkuningriigi peaministriks "teen ära või suren" laadis lubadusega viia riik 31. oktoobriks Euroliidust välja. Kuna parlament on endise peaministri Theresa May sõlmitud Brexiti leppe kolm korda maha hääletanud, nõuab peaminister Euroliidult lepingu kõneluste uuesti avamist. Eriti nõudlik on ta Põhja-Iirimaad puudutavate piirimeetmete – nõndanimetatud Backstopi – osas, vahendab The Guardian.

Johnsoni on Brexiti teemalistele läbirääkimistele kutsunud nii Saksamaa kantsler Angela Merkel kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Põhja-Iirimaa piirimeetmete lepingu sõlmis eelmine Ühendkuningriigi peaminister Theresa May Euroopa Liiduga 2017. aasta detsembris ja selles lepiti kokku, et Iiri Vabariigi ning Põhja-Iirimaa vahel ei tule "kõva", Euroopa Liidu välispiiriga samaväärset piiriületuskorda. Nii Iirimaa kui Ühendkuningriik mõlemad ei soovi ranget piirikorda, kuid May lepingu järgi tähendaks see, et lahkuja jääks määramata ajaks sõltuma Euroopa Liidu ühisturu reeglitest, mis teeks paljude Brexiti pooldajate hinnangul kogu Brexiti mõttetuks. May sõlmitud lepingu hääletas Ühendkuningriigi parlament kolm korda maha, mis lõpuks tõi võimule Boris Johnsoni.

Boris Johnsoni pressiesindaja sõnul on peaminister Euroopa Liidu juhtidele kinnitanud, et Ühendkuningriik soovib lahkuda leppega, kuid enne pole kellegiga mõtet näost-näkku kohtuda, kui Brexiti lepingut uuesti ei avata.

Samas käituvad eurokraadid viisil, nagu oleks Boris Johnson neid alt vedanud. Euroopa Komisjoni senine esimees Jean-Claude Juncker ja on harjunud, et nende arvamusega arvestavad kõik Euroopa Liidu liikmed, Johnson aga on oma Brexiti-meelse valitsuskabineti koostamisega läinud teist teed.

Möödunud esmaspäeval rääkis Johnson, et "meie eesmärk ei ole kindlasti leppeta Brexit. Me soovime lepingut ja ma olen meie Euroopa partneritega maha pidanud juba päris mitu põnevat vestlust. Ma olen rääkinud Jean Claude'iga [Junckeriga] ja Angela Merkeliga. Peatselt ma räägin telefoni teel [Iirimaa peaministri] Leo Varadkariga. Kuigi üldine meeleolu on, et [May sõlmitud] lepingut muuta ei taheta, siis arengud on siiski positiivsed."

Johnson lisas: "Nad kõik teavad, mis positsioonil me oleme. Me ei saa leppida Backstopiga. See hääletati maha kolm korda. [Theresa May] sõlmitud lahkumisleping on surnud ja kõik saavad sellest aru. Kuid meil on võimalus sõlmida uus ja palju parem leping."

Kuigi Johnson on rääkinud Merkeli ja Macroniga, ei kavatse ta enne nendega kohtuda, kui viimased ei ole loobunud piirimeetmete nõudest.

Boris Johnson ja Leo Varadkar rääkisid üksteisega telefoni teel möödunud teisipäeval, kuid sellest kujunes ainult "kõrgendatud toonis" oma seisukohtade selgitamine, ning kui Varadkar väitis, et lepingut pole võimalik uuesti avada, siis Johnson väitis omakorda, et Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 31. oktoobril igal juhul, sõltumata sellest, kas [uus] leping on sõlmitud või mitte. Varadkari sõnul on Backstop vajalik, kuna Iiri saarel tuleb säilitada ühtne ühisturg.

Peaministri pressiesindaja sõnul tahab Johnson küll Euroopa riigijuhtidega kohtuda, kuid ta ei ole valmis istuma laua taha ja kuulama loengut teemal, kuidas lepingut ei ole võimalik uuesti avada.

"Euroopa Liit on tänaseni kinnitanud, et nad ei ole piirimeetmete üle valmis uuesti läbi rääkima … Peaminister istub hea meelega läbirääkimiste laua taha, kui see positsioon muutub. Ta on kõigile kinnitanud, et enne kui kõnelused saavad alata, peab Euroopa Liit loobuma Backstopi nõudest."

Johnsoni sõnul tuleb Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise leping põhjalikult ümber teha ja Brüsseli kolleegid peavad sellega arvestama.

Boris Johnsoni selline kindlameelne seisukoht viitab, et Ühendkuningriik on valmis lahkuma ilma leppeta. Tänaseks on Ühendkuningriigi valitsus leppeta Brexiti ettevalmistamise tarbeks eraldanud kokku 2,1 miljardit naela (2,3 miljardit eurot). Raha kavatsetakse kulutada piiri infrastruktuuri kohendamiseks, liiklusummikute leevendamiseks ja suurema hulga piirivalvurite palkamiseks. Samuti on selle raha eest kavas soetada ravimitevarusid, korraldada selgituskampaania ja aidata ettevõtetel kohaneda uue olukorraga.

Briti valitsus kinnitab, et kui Backstopist ei loobuta, siis lahkub Ühendkuningriik 31. oktoobril Euroopa Liidust ilma leppeta. Euroopa Liidu allikad kinnitavad, et selline jäik seisukoht sillutab tee leppeta Brexitile ja see on kõige hullem tagajärgede lahendamise viis mõlema poole jaoks.

Briti valitsuse uus Brexiti läbirääkija David Frost hoiatas Euroopa poliitikuid, et nood ei alahindaks peaministrit. Financial Times'ile lekkinud e-kirjas seisab, et "teil ei tohiks olla mingit kahtlust selles, et meie valitsus lahkub 31. oktoobriks Euroopa Liidust."

Kirjas seisis lisaks: "Ma tahaksin lisada, et paljud inimesed kipuvad Boris Johnsonit alahindama ja ma paluksin teil seda mitte teha."

Kuigi Ühendkuningriik osales kevadel Europarlamendi valimistel, ei nimeta riik uut volinikku. Euroopa Liidu jaoks paistab see laevade põletamisena. Samuti on Euroliidule vastukarva Johnsoni lubadus palgata juurde kakskümmend tuhat politseinikku ja suurendada nende volitusi, andes riigi suurlinnades vohava kuritegevuse tõttu politseinikele loa inimeste tänaval kinnipidamiseks ning läbiotsimiseks. Viimane lubadus on eriti vastumeelne Euroopa Kohtule, mis näeb sellises käitumises inimõiguste rikkumist.

Karol Kallas