Endine keskkonnaminister Rain Epler kirjutab ERR-i arvamusloos, et Eesti energiapoliitikas valitsevad kitsad ärihuvid.
"Mille pagana pärast on vaja erakorraliselt ja kiirkorras asuda menetlema seadusemuudatust, millega tõstetakse 2030. aastaks seatud taastuvenergia tarbimise eesmärke?" küsib Epler oma artiklis, osutades riigikogu menetlusse esitatud eelnõud nr. 656 "Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus." "Kas seda, et 2030. aastal peab taastuvenergia moodustama senise 42 protsendi asemel 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia puhul tõuseb taastuvenergia eesmärk 40 protsendilt sajale protsendile, ei peaks arutama rahulikult, asjatundjaid kaasates ning olusid ja võimalusi põhjalikult kaaludes?" Märkimisväärne on ka see, et eelnõu ei läbinud tavapärast kooskõlastusringi enne riigikogusse saatmist.
"Ilmselgelt ei ole see koalitsioonierakondade soov, sest arutelu käigus saaks ruttu avalikkusele selgeks, et Eestile kavatsetakse võtta hullumeelne ja teostamatu eesmärk," tõdeb Epler.
Kuigi inimestele korrutatakse pidevalt, et tuule- ja päikeseenergia on väga odav või suisa tasuta, siis tegelikult see nii ei ole. Regulatsioonide, soodustuste ja maksuerandite abiga on loodud kunstlik keskkond, kus taastuvenergia tootmise rahaline tasuvus on suur, kuid energeetiline tasuvus on madal. Päikesepaneelide energeetiline tasuvus on meie kliimas 2-4 (kulutades 1 kWh saab väljundiks 2-4 kWh elektrit), tuumajaama puhul on vastav näitaja 75, põlevkivist saadud elektril üle 30.
Taastuvenergia tootmisel on väga suured lisakulud ülekandevõrkude, salvestamise, suurema maapinna ja ehituseks kasutatavate materjalide näol. "Praegu on need kulud varjatud ning makstakse kinni avaliku rahaga, st kogu ühiskond peab kandma oluliselt suuremat kulu," nendib Epler.
Epler peab vajalikuks eemaldada energiahinnast CO2 komponent ja lõpetada börsil spekuleerimises osalemine ning muuta energiahinnad eraisikutele ja ettevõtetele taskukohaseks. Samal ajal aga teenitakse kalli energia pealt veelgi suuremaid kasumeid.
"Eesti on heas olukorras, meil on endal olemas ressursid, millest piisavalt energiat toota ning end selle abil kaitsta Euroopat tabanud kriisi eest," kirjutab Epler. "Põlevkivi ja puidu abiga oleme me võimelised tootma piisavalt elektrit, et katta siseriiklik vajadus ja seda väga mõistliku hinnaga."
Toimetas René Allik