Vaatamata äärmiselt ebademokraatlikele Prantsusmaa valimisseadustele pääsesid nii Marine Le Pen kui Éric Zemmour 10. aprillil toimuvasse presidendivalimiste esimesse vooru.
Hoolimata kartustest, et kumbki konservatiivne kandidaat ei pruugi presidendivalimistele pääseda, kogusid nii Le Pen kui Zemmour mõlemad kokku rohkem kui viiesaja Prantsusmaa poliitiku ja kõrge ametniku toetusallkirjad, vahendab uudisteportaal ReMix.
Prantsusmaa Konstitutsiooninõukogu teatas 1. märtsil, et Zemmour esitas valimistel kandideerimiseks 620 ja Le Pen 503 toetusallkirja.
Toetusallkirjad peavad veel füüsilisel kujul jõudma Konstitutsiooninõukogusse hiljemalt 4. märtsiks, peale mida teeb Nõukogu teatavaks presidendikandidaatide ametliku nimekirja, kes kandideerivad 10. aprillil toimuvas presidendivalimiste esimeses voorus.
Prantsusmaa presidendivalimiste süsteem on äärmiselt ebademokraatlik, mis teeb nomenklatuurivälistele kandidaatidele osalemise äärmisel keeruliseks, sest neil on vaja kokku saada vähemalt 500 nomenklatuuri kuuluva poliitiku, linnapea, Europarlamendi saadiku, või kohaliku omavalitsuse volikogu liikme toetusallkirjad.
Le Pen peatas nädal tagasi igasuguse kampaaniategevuse, kuna paistis, et ta ei saa toetusallkirju kokku, kuid siiski see tal õnnestus.
Nomenklatuurse Vabariikliku partei kandidaat Valérie Pécresse kogus kõige enam toetusallkirju, mida on kokku 2475. Tänane president Emmanuel Macron, kes pole oma kandideerimisest ametlikult veel teatanud, esitas 1785 toetusallkirja. Sotsialist Anne Hidalgo kogus 1318 allkirja ja valimiste esimesse vooru pääsesid veel äärmusvasakpoolne Jean-Luc Mélenchon, roheliste esindaja Yannick Jadot ja kommunist Fabien Roussel.
Kui presidendivalimised toimuksid täna, siis võidaks need küsitluste kohaselt Macron 26 kuni 28 protsendise toetusega.
Seoses Ukraina sõjaga on toetus Macronile kasvanud. Arvamusküsitlustes järgneb talle Le Pen, keda toetaks 16 protsenti valijatest. Zemmourile annaks oma hääle 13-14 protsenti ja Pécresse'ile 11-12 protsenti kodanikest. Küsitlused osutavad, et teises voorus saab presidendiametisse taas Macron.
Toimetas Karol Kallas