Ühe maailma tuntuima palgaarmee Blackwateri asutaja Erik Prince'i sõnul oli Donald Trumpi mõrvakatse näol tegemist tohutu salateenistuse läbikukkumisega. Seda nii tippjuhtkonna kui agentide-töötajate tasemel.
Loodetavasti peale 13. juulil Pennsylvania osariigi Butleri väikelinnas toimunud tragöödiat saavad kõik aru, et mitte millegi eest vastutavad ja vohavad bürokraatiad ei teeni ameeriklaste huve.
Donald J. Trump on täna elus ainult tänu mõrtsukaks saada tahtva inimese kehvale tuule mõju hindamisele. Nii nagu graafikud näitavad, piisas ainult kaheksa kilomeetrit tunnis (5mph) tuule täisväärtusest, et juhtida viie sentimeetri võrra kursilt kõrvale kerge 3,5 grammine kuul (55 grain bullet), mis oli mõeldud tabama Trumpi otsaesist, kuid tabas tema kõrva. Kuuli tüüpi pole ametlikult avaldatud, kuid tõenäoliselt on tegemist sellist tüüpi laskemoonaga.
Trumpi ei päästnud Ameerika Ühendriikide salateenistuse (USSS) tubli töö. Tõik, et USSS lubas vintpüssiga relvastatud tulistajal ilmuda 137 meetri (150 yards) raadiusesse, seda ette planeeritud üritusel, on kas kuritahtlikkus või määratu ulatusega saamatus.
Ilmselgelt oli seal tulistaja jaoks kontrollimata surnud ruum, et võtta sisse tulistamispositsioon ja lasta mitu lasku. Kui vaadata videoülesvõtet, siis võib kuulda, kui lähedal oli tulistaja, mida näitab väga lühike ajavahemik saabuva kuuli raksatuse (ülihelikiirusega) ja toru paugu vahel (helikiirusega).
Videoülesvõtetelt võib samuti näha, et korrakaitsejõudude snaiper (pole teada, kas tegemist oli USSS töötajaga) oli ilmselgelt segaduses, kuna ta võttis pea püssi juurest ära, ei üritanud teha oma tööd ja mõrtsukat maha lasta. Ilmselgelt nad nägid tulistajat, kuid tõenäoliselt piirasid neid "esimese lasu keelu" juhised. Ainukene asi, mis õigesti läks, oli ilmselt ühe USSS snaipri poolt 446 meetri pealt tehtud lask, mis saatis mõrtsuka manala teele, kuid see toimus alles peale seda kui viimane oli saanud tulistada viis lasku, haavates Trumpi ja tappes ning raskelt haavates pealtvaatajaid.
Minu endises äris (Blackrock), milles ma pakkusin kahes sõjategevuse piirkonnas diplomaatidele turvateenust, meilt oodati, et ma saaksime hakkama kõige algelisemate asjadega või meid oleks vallanadatud.
Ilmselgelt kukkus salateenistus läbi kõige algelisemates asjades. Turvalise perimeetri loomine ja nende kaitsealuse ohutsoonist minema toimetamine oli kohmakas, mis jättis Trumpi avatuks järgnevatele rünnakutele. Paistis, et need salateenistuse agendid pole kunagi korraldanud ühisõppuseid, sest sellistes olukordades peaks kõik toimuma automaatselt. Kas keegi vastutab toimunu eest? Washingtonis asjad paraku nii ei käi.
Sellise katastroofini juhtisid meid kõrgetele kohtadele saanud vääritud inimesed, kes pole tõsiseltvõetavad. Kogemused ja ametioskused peaksid olema palkamise ja juhtkonna valiku juures ainukesed määravad tegurid, mitte parasjagu kõige tähtsamal kohal olevad sotsiaalsete manipulatsioonide prioriteedid.
Kahjuks ei peegelda Washingtonis enam mitte miski midagi sellist. Trumpil on peale 13. juulit õigus esitada küsimusi inimeste oskuste kohta, kes teda kaitsevad, sest nad kukkusid läbi peaaegu kõigil mõeldavatel viisidel. Loodus ei salli tühja kohta ja alati on teisi lahendusi.
Kõige tähtsam on siiski, et ameeriklased ühineksid, korraldaksid korralikud ja õiguspärased valimised, et oleks võimalik pöörduda tagasi asjade juurde, mis tegelikult kogemuste (merit) põhises ühiskonnas loevad, kus hinnatakse inimesi iseloomu ning oskuste järele. Mitte midagi muud.
Tõlkis Karol Kallas