Samal ajal, kui paljud maailma suurimad majandused uperpallitavad majanduslangusesse, on USA majandus jätkanud tänini kasvamist.
Nii Jaapan kui ka Ühendkuningriik teatasid veebruaris, et nende majandused nõrgenesid 2023. aasta viimase kolme kuu jooksul märgatavalt. Mõlema riigi puhul on see juba teine järjestikune kvartal SKT kahanemist, mis vastab majanduslanguse klassikalisele definitsioonile.
Samal ajal liikus Ameerika Ühendriikide majandus ka 2023. aasta neljandas kvartalis edasi, mis oli USAle juba kuues järjestikune kasvukvartal. Ühendriikide majandus on möödunud seega paljudest eelmise aasta alguses tehtud prognoosidest, mille kohaselt majanduslangus paistis kõrgete intressimäärade tõttu vältimatu.
Kasvutrendi eest tasub tänada peamiselt USA kodumajapidamisi, mis on paljudest probleemidest hoolimata jätkanud kulutuste tegemist kasvavas tempos. Kodumajapidamiste kulutused moodustavad teadupärast lõviosa USA majandusest. Valitsuse rahatrükk aitas kodumajapidamistel elada üle koroonapandeemia algfaasi ja ka inflatsiooni hüppelise tõusu ning palgatõusud on pehmendanud hindade kasvu mõju ameeriklaste elustandardile.
Vaatamata majandusaktiivsuse kõrgele tasemele varitsevad karid siiski ka Ühendriikide majandust. Mure USA föderaalvalitsuse suure laenuvõtmise pärast võib jätkuvalt finantsturge häirida, muutes lõppkokkuvõttes nii autode kui ka teiste suuremate tarbekaupade ostmiseks mõeldud laenud kallimaks. Ka ärikinnisvaraga seotud kasvavad kahjumid võivad finantssüsteemi jaoks tähendada peagi saabuvat peavalu.
Ometi näivad väljavaated Ameerika Ühendriikide jaoks tänase seisuga jätkuvalt paremad kui paljude teiste lääneriikide suurte majanduste jaoks. Tuju Wall Streetil on sedavõrd joviaalne, et alles hiljuti ületas USA aktsiaturu peamine indikaator, S&P 500 indeks esimest korda ajaloos 5000 piiri.
Kui Rahvusvaheline Valuutafond tõstis hiljuti oma prognoosi maailma majanduskasvu kohta 2024. aastal. Kõrgendatud ootuste peamise põhjusena nimetas fond USA majanduse oodatust suuremat elujõulisust.
Analüütikute sõnul on USA majanduse mitmed ainulaadsed omadused kaitsnud seda majanduslanguse eest. USA valitsus väljastas aastatel 2020-2021 umbes 5 triljonit dollarit pandeemiaabi – summa, mis ületas kaugelt teiste riikide vastavaid meetmeid. See samm jättis enamiku USA majapidamistest palju paremasse finantsseisundisse ja toetas tarbijate kulutusi ka 2023. aastani. Umbes veerandi USA majanduse 2,5-protsendilisest kasvust 2023. aastal moodustasidki valitsuse kulutused.
Muuhulgas on ameeriklased olnud tõusvate intressimäärade eest paremini kaitstud kui Ühendkuningriigi elanikud, sest enamik USA koduomanikke, kellel on hüpoteeklaenud, on saanud kodulaenudele pika, 30-aastase fikseeritud intressimäära. Selle tulemusena on Föderaalreservi kiire intressitõus viimase kahe aasta jooksul – mis on tõstnud hüpoteeklaenude intressimäärad 3%-lt umbes 6,7%-ni – mõjutanud enamikke USA koduomanikke vähe.
Seevastu Briti hüpoteeklaenude intressimäärad ei ole valdavalt fikseeritud, olles ümber vaadatavad iga 2–5 aasta tagant vastavalt finantsturgudel hetkel kehtivatele intressimääradele.
Catherine Mann, Inglismaa keskpanga intressimäärade kehtestamise komitee liige, ütles, et Ühendkuningriigi majanduse aeglustumine peaks olema siiski ajutine. Mann lisas, et ettevõtlusuuringutes esineb juba märke sellest, et saareriigi majandus on taas elavnema hakanud.
"Meie tänased andmed on sisuliselt tagasivaatepeegel," ütles Mann Washingtonis toimunud majanduskonverentsil. Tulevikuaruanded näevad Manni sõnul välja optimistlikud. Sarnaselt USA Föderaalreservile kaalub ka Inglismaa keskpank oma baasintressimäära alandamist, kui ollakse veendunud, et inflatsioon on saadud kontrolli alla.
Veel üks eelis Ameerika Ühendriikide jaoks seisneb väidetavalt selles, et viimastel aastatel on toimunud sisserände hüppeline kasv USA-sse, mis on lihtsustanud ettevõtete jaoks töökohtade täitmist.
Maailma suuruselt kolmas majandus Jaapan on seevastu kiiresti vananeva ja väheneva elanikkonnaga, olles välismaisele tööjõule sisuliselt suletud süsteemiks.
Euroopas on jällegi tarbijate kindlustunne nõrk, olles tugevasti köndistatud Ukraina sõja tagajärjel hüppeliselt kasvanud energiahindade poolt.
Isegi Hiina, mille majandus kasvab kiiremini kui Ameerika Ühendriikide oma, on kasvava surve all. Hiina aktsiaturud on viimasel ajal olnud maailma kehvemate tootlusnäitajatega, olles painestatud majanduse loodetust aeglasema elavnemise ja probleemse kinnisvarasektori poolt.
Pikemas perspektiivis seisab paraku ka USA majandus silmitsi oma unikaalsete probleemidega, kuna Föderaalreservi intressimäärade jõulise tõstmise poliitika tagajärjed alles hakkavad kätte jõudma. Esimesed märgid sellest on juba terendamas. USA jaemüüjate käive langes jaanuaris detsembriga võrreldes rohkem, kui majandusteadlased ootasid.
Ka teised tarbijakulutuste turgutamise tugisambad on hakanud kõikuma. Õppelaenude tagasimaksed on küll jätkunud, kuid tarbijad on suures osas kulutanud oma pandeemiameetmete stiimuli raha ära ja krediitkaartide võlad on nüüd kiiresti kasvamas.
Kõige kõnekam märk USA majanduse pikemast perspektiivist peegeldub asjaolus, et kõik asjad on jäänud püsivalt kallimaks kui need olid enne pandeemiat ning kuigi inflatsioon on langemas, ei ole mingisugust lootust, et hinnatase naaseks pandeemia eelsele nivoole.
Inflatsiooniga toimetulek jääb seetõttu USA tarbijate peamiseks mureks, välja arvatud isikute puhul, kes teenivad aastas üle 150 000 dollari, nagu selgub suurpanga Morgan Stanley hiljutisest uuringust.
Kui McDonald'si tegevjuht Chris Kempczinski arutas oma ettevõtte viimaseid kvartalitulemusi, tõdes ka tema, et ta ei näe keskmiste ja kõrgemate sissetulekutega klientide käitumises suuri muutusi.
"Samas inimesed, kes teenivad madalamat sissetulekut – ütleme alla 45 000 dollari aastas – on selgesti üha kasvava majandussurutise all," lausus Kempczinski.
Toimetas Adrian Bachmann