Kodanikuliikumise Avalikult Haridusest kõige suurem aktivist esitab presidendi kandidaadi kandidaadiks poliitiku, kes jätab väheseid Eesti inimesi külmaks.
Viimasel nädalal on presidendi valimise teema kuidagi vaikseks jäänud, kuid otsingud ei lõppe enne, kui see õige on leitud. Me otsime aatelist, riigimehelikku ja puhta minevikuga presidenti. Mul on pakkuda üks väga väärikas kandidaat ja kindlalt maailma parimal tasemel olev. Tutvustan nüüd teile tõeliselt erakondadeülest kandidaati ning arvake, kellest käib jutt. Tõestan, kuidas ta põimib lennukalt lahti muuhulgas erakondade kõige umbsemad sõlmed.
Rahvuskonservatiivid kurdavad, et Eestimaast jääb järele 0,8%. Pole muret, tema suurendab Eesti territooriumi veenva riigimehelikkusega 1,6 kordseks ja uskuge või mitte, võib juhtuda, et mõne ajaga lausa kahekordseks. Ja meie kallis kaitsevägi ei pea tegema midagi rohkem kui presidendi auks paraadidel marsisammu harjutama.
Sotsid kurdavad, et tuleks kehtestada astmeline tulumaks suurendamaks sotsiaalset õiglust. Pole muret, tema teab kuidas veeretada suuremat finantskoormust osadele Eestimaa inimeste õlgadele, rääkides samal ajal õiglusest ja võrdsest kohtlemisest. Ja ärge kartke, pensionärid, need ei ole teie, vaid ikka need rikkuses suplevad lastega pered.
Liberaalid kurdavad, et riiki on liiga palju ja eraalgatust liiga vähe. Pole muret, tema teab, kuidas eraalgatusele pai teha nii, et see sõnatuks muutub ja presidendi ees kokutades kiitust nuruma hakkab. Mitte 100 auraha aastas, vaid vähemalt 1000 tuleb anda ja igal aastal, või palju meid siin Eestimaal nüüd oligi? Kui igal kodanikul medal rinnas, siis suur enesekindlus ja uhkus on lõpuks see, mis eraalgatust sünnitab. Ja et hoog liigsuureks ei läheks neil sunnikutel ettevõtjatel, siis on kaikahunnik ikka ka varutud, et vajadusel seatavate piirangute kaudu hoogu maha võtta.
Rahvusromantikud kurdavad, et eestimaalased on liiga õnnetud, juba koolieast alates. Pole muret, tema teab, kuidas asendada masendus õnnetundega lausa ühe aastaga. Need priileivasööjad (kooli)psühholoogid jäävad töötuks ja lähevad põldu harima, sest kolhoosi ei ehita aastaga.
Kristlased kurdavad, et rahva moraal usust kaugenemisega langeb. Kristlasena sosistan teile, valijamehed, et ärge muretsege, valige ta kindlasti ära. Vaadake, kuidas ta kantslist nende 101 rahvasaadiku manitsemisega toime tuleb. Temast saab ükspäev veel suurmees ja esikristlane. Vaadake, kuidas ta kõiksugu maailmavaateid ja õpetuslikke erisusi hindab.
Kodanikuaktivistid kurdavad, et riik kaugeneb rahvast. No pole jälle mingit muret, rahvale tsirkus ja leib on garanteeritud. Lõbusad fotod žurnaalides sportivast presidendist ja õpilastele kord kvartalis kohustuslik külastus fotonäitusele teemal, kuidas meie riiki üles ehitatakse. Uskuge, neid tuleb palju, lugematu arv lugusid ja fotomeenutusi naerusuise presidendiga suuremaid ja väiksemaid koostööprotokolle allkirjastamas ja linte läbi lõikamas. Keegi kuskil rääkis, et Savisaar on ületamatu – täiesti jama jutt.
Ajakirjandus kurdab, et poliitika on rahvale ebahuvitav ja poliitikud ei oska poe ees õlut joovale rahvale asju lihtsalt seletada. Pole mingit muret, tema teab, kuidas enda kantselei eelarvet suurendada nii, et keegi arugi ei saa. Ja pealegi ei kulu presidendi kantselei eelarve enam hilpude peale, vaid selle asemel ostetakse mitmel leheküljel toredaid, kenade värviliste tulpadega reklaamlugusid paberlehte. Küll need sunnikud lõpuks loevad, ja kui mitte mujal, siis kempsus. Need harimatud Eesti kõurikud saavad tänu temale veel 8 aastat paberit, kuhu voblat sisse keerata, sütele tuli alla panna ja kiruda, et nutiseadme jaoks pole raha.
Koostöökoda soovib riigireformi ja avaliku sektori kulude kärbet, meie vananeva elanikkonna taustal. Pole muret, meie hea ja hooliv haridusminister (vabandust, lobisesin juba välja) teab, kuidas jätta avalikkusele mulje, et kärbitakse 25%, kuid tegelikult tehakse loosungite lummuses ära kohe 50%. "Ja jääge vait," käratab ta, "sest riigi kõige üllam eesmärk – kõige väärtuslikemate riigiteenistujate 1–2 kordne palk võrreldes keskmisega on pühamast püham ja kõik allub sellele. No kuidas te lambad aru ei saa, et jorisete siin, lugege pühakirja – saadan enda artiklite kogumiku ja Facebooki screenshot'id. Tänane president oma tviitimisega on eilne päev, vaadake, kui ilus on minu FB sein! Igasuguse rämpsu kustutan sealt loetud minutitega. Võite kindlad olla, et minu tuli kabinetis põleb ka öösel, nagu vanadel headel aegadel Toompea lossi fassaadakendel. Laisaks on läinud need poliitikud ja uskuge, valijamehed vajavad samuti suurt eeskuju."
See on mees, kes võitleb halastamatult ja kompromissitult Eesti maa soola, hariduse ja lausa katkuna vohava koolivõrgu korrastamise nimel. Ja vaadake seda auväärset kampaaniameeskonda – endine ministrist rektor, endine rektorist riigikontrolör ja last but not least tõeliselt sõltumatu õiguskantsler.
Ja teie, muretsevad kasvatusteadlased, olge nüüd kuss – reaalained on tähtsamad ja presidendiks on vaja kindlasti inimest, kes oskab matemaatika huvitavaks teha. No kas ei ole siis tore nuputada, et kuidas saab olla nii, et 0,8=1,6 ja 75%=50%-ga. 1,6 või viimase kaalumise järgi lausa 2 korda priskemast hoiupõrsast tuleb ju rasv välja sulatada ja teha nii, et sellest saaks selline sale 0,75 kilone põssake – tsssssss, tegelt salaja öelduna rõõmustage, rahvas, ehk isegi saab 0,5-seks selle sunniku näljutada. Rahva raha pole raisata! Need koguaeg kasvavad ja juba pimestavad ahne vähemuse eelisnumbrid panevad ahhetama nii minu lõõpiva naabrimehe kui ka kindlasti nii mõnegi auväärt kultuuriinimese nende 75 seast, kes kodanikualgatust ja mitmekesisust hariduses hiljuti ülistasid. Pole jälle hullu, ülikiiresti sai õnneks küüniline vahemees paljastatud ja niisamuti kulturnikute naiivsus. Ilmselt oma eksimuse kompenseerimiseks ka nemad kuulekalt toetavad minu kandidaati – milline potentsiaal. Ja lõpetage see hala, et miks-miks-miks nii palju rahast räägitakse. Ikka selleks, et keegi peab ju silma peal hoidma riigi asjadel ja jälgima, et keegi kaaluvihti ei rikuks ja näppudega põrsakest upitades 20% riigikassale kergemaks ei valetaks. Ja peame olema ka tänulikud, et juba on paljastatud need ahned ja tüütud kodanikuaktivistid, kes nüüd on paika pandud ja enam meie meediamaastikku risustama ei tiku. Riigiaparaadi inimesed teavad ju seda ainsamat tõde ja räägivad palju soravamalt – rahvas ei taha mingit kokutavat, vaid ikka soravat juttu.
Samuti on tema see tubli, kes ei kuluta rahva aega, ootamaks ära mingi kaheldava väärtusega uuringu tulemusi, mingilt kohalikult marginaalselt uurimisfirmalt Praxis. Olemas on ju maailma parima eksperdi OECD numbrid. Kokkuvõtteks president peabki teadma, mis on õiged numbrid ja rahvale andma raskeid ülesandeid, et aju ei kärbuks.
Lõpuks palun siiralt, et lõpetage ära need sahinad, et haridusinimestele üle jõu käiv erudiidist minister tuleks ära saata kaugele Euroopasse kontrollikotta – kohta, mis tema jaoks ideaaliks peetakse. Ärge alahinnake inimest!
Eeltoodut arvestades esitan presidendi kandidaadi kandidaadiks Jürgen Ligi!
Kalev Roosiväli on kodanikuliikumise Avalikult Haridusest kõige suurem aktivist, nagu auväärt kandidaat Jürgen Ligi teda hiljuti nimetas