Ühendkuningriigi Ida-Inglismaa Essexi maakonna politseiamet otsustas lõpetada näotuvastuskaamerate kasutamise, kuna süsteemi kahtlustatakse rassistlikus kallutatuses.
Ühendkuningriik on lääneriikide hulgas üks kõige pikemaid samme totalitarismi suunas astuvaid riike ja selle valitsus on võtnud pähe, et tehisarust ning jälgimiskaameratest koosnev inimeste tuvastamise süsteem aitab tänavalt kõrvaldada ohtlikud inimesed. Samas korralike inimesete eraelu puutumatust ja mass-andmekorjet ei peeta nii olulisteks teemadeks, vahendab Sky News.
Essexi politsei peatas reaalajas näotuvastuskaamerate kasutamise, kuna ühes uuringus leiti, et süsteem on rassistlikult kallutatud ning võrreldes muude pahalastega tuvastab märksa rohkem musta nahavärviga Ühendkuningriigi politseijõudude näotuvastuskaamerad on kinnitatud väikebussidele ja süsteem võrdleb mööduvaid inimesi tagaotsitavate piltidega.
2025. aasta seisuga kasutas Ühendkuningriigis reaalaja näotuvastuskaameraid 13 politseiametit, mis kasutasid kokku pooltsada kaamerasõidukit.
Ühe Essexi näotuvastusoperatsiooni ajal kaasasid Cambridge'i ülikooli teadlased ligi 200 inimest, kelle abil testiti reaalaja näotuvastuskaamerate toimevõimet.
Uuringus tuvastati, et kaamerad tuvastasid õigesti kuskil pooled jälgimisnimekirjades olevatest inimestest ja "äärmiselt harvadel juhtudel" märkis süsteem kahtlusalusena ära kellegi, kes ei olnud tagaotsitavate hulgas.
Uuringus leiti samas, et "statistiliselt märkimisväärselt tõenäolisemalt" tuvastas süsteem veatult musta kui mõnest muust rahvusest ja rassist kurjategija. Samuti sai see suurema tõenäosusega pihta pigem mees- kui naiskurjategijatele.
Teadlaste sõnul tekitab selline vahetegemine süsteemi "õigluse" suhtes küsimusi, mis nõuab jätkuvat vaatlemist.
Essexi politsei sõnul on osutatud uuring üks kahest tellitud uuringust ja teises uuringus rassistlikku vahetegemist ei tuvastatud. Ometigi otsustati süsteemi kasutamine peatada ja koos arendajaga näotuvastus algoritme õiglasemaks parandada.
2024. aasta augustist kuni 2025. aasta veebruarini skaneeriti Essexis 1,3 miljoni inimese näod, mille alusel peeti kinni 48 kahtlusalust ehk üks inimene kuskil 27 000 näo kohta. Üks näotuvastus osutus veaks.
Londonis arreteeriti tänu reaalaja näotuvastuskaameratele 2024. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta septembrini üle 1300 inimese, keda kahtlustatakse tõsistes kuritegudes, nagu vägistamine, koduvägivald ja tõsiste kehavigastuste tekitamine.
Toimetas Karol Kallas