Kolm Euroopa Liidu ettevõtet ehitavad Ameerika Ühendriikide Texase osariiki maailma esimese "odava" tuuleelektri toel töötava süsihappegaasivabriku.
Kavandatavat otseõhupüüdur (direct air capture; DAC) jaama, mis kannab nime Project Concho, hakkab suuremas osas elektriga varustama selle juurde rajatav tuulepark, mis peaks süsihappegaasi õhust eraldamise muutma senisest märkimisväärselt odavamaks, vahendab Scientific American.
DAC tehast ehitavad Hollandi projektijuhtimis- ja investeerimisettevõte Return Carbon, samuti Hollandi päritolu otseõhupüüdur-tehnoloogiat arendav Skytree ja Prantsusmaa riikliku energiaettevõtte EDF Ameerika Ühendriikide haru. Uus nö vooluarvesti taha jääv (ei osta suuremat osa vajaminevast elektrist vooluvõrgust, vaid toodab seda ise) DAC jaam peaks hakkama tööle 2028. aastal. Õhust eraldatud süsihappegaasi hakkab sadade meetrite sügavustes maaalustes hoidlates talletama Texase ettevõte Verified Carbon.
Esimestel tegutsemisaastatel kavatsetakse õhust eraldada 50 000 tonni süsihappegaasi aastas ja edaspidi kavatsetakse võimekust suurendada 500 000 tonnini.
Ettevõtet hakkab käitama Return Carbon ja süsihappegaasivabriku ning selle tuulepargi täpne asukoht – mis saab olema ilmselt kuskil tuulise Ameerika lahe ääres – tehakse teatavaks käesoleva aasta jooksul.
EDF peab projekti kasulikuks, kuna see vähendab eeldatavalt energiaettevõtte miinushinnaga võrku müüdava elektri mahtu. (Kui elektritootmine ületab võrgu vajaduse, peavad energiaettevõtted sellest lahti saamiseks ülekandevõrgule/tarbijatele peale maksma.)
DAC jaamad kasutavad süsihappegaasi õhust eraldamiseks suuri propellereid, CO2 siduvaid materjale, soojust ja torusid. Süsihappegaasivabrikute kasu roheüleminekule nähakse muuhulgas tõigas, et nende toodang on täpselt mõõdetav.
Täna töötavates DAC jaamades maksab ühe tonni CO2 õhust eraldamine kuskil 500 dollarit. Project Concho juurde rajatava tuulepargiga loodetakse seda hinda vähendada.
Ameerika Ühendriikide keskmine maagaasil töötav elektrijaam toodab aastas 950 000 megavatt-tundi elektrit. Uutes gaasijaamades kaasneb ühe megavatt-tunni toodetud elektriga kuskil 450 kilogrammi süsihappegaasi, ehk üks gaasielektrijaam heidab aastas keskmiselt üle 427 000 tonni süsihappegaasi.
Jättes siinkohal käsitlemata tõiga, et CO2 on elugaas, hakkab rajatav tehas, kui see kord täisvõimsusel tööle hakkab, õhust eraldama kuskil ühe gaasielektrijaama heitmete jagu süsihappegaasi. Ameerika Ühendriikides on teadaolevalt 2025. aasta alguse seisuga ümmarguselt 1900 gaasielektrijaama.
Project Concho maksumust pole arendajad nimetanud, kuid teiste samasuguse tootlusega DAC tehaste arenduste hinnaks on nimetatud üks kuni 1,5 miljardit dollarit. Project Concho süsihappegaasi tehase ehitamise maksumusele lisanduvad tuulepargi rajamise kulud.
Gaasielektrijaamade hind, mis toodavad aastas ca ühe teravati elektrit, jääb Ameerika Ühendriikides alla 500 miljoni dollari.
Üks Texase osariigis levinud hikkoripuu "sööb" aastas ära keskmiselt 15 kilogrammi süsihappegaasi. Hikkoripuu istik maksab üksikult ostes kuskil 10 dollarit. Aastas 500 000 tonni CO2 õhust eraldamiseks oleks vaja istutada 33 300 hikkoripuud. Ühele hektarile mahub kasvama 250 puud ehk Project Concho tootlus võrdub 1300 hektari suuruse hikkoripuu metsaga. Texase pindala on ümmarguselt seitse miljonit hektarit.
Alates käesoleva aasta algusest Ameerika Ühendriikides võimul olev valitsus tunnistab, et rohepööre on suur, kuritegelik ja kasutu pettus ning on käivitanud ulatusliku maapõue energiakandjate kaevandamise programmi.
Toimetas Karol Kallas