Finantsvaatleja Michael Snyderi hinnangul pole panganduses ja võlaturgudel niivõrd ärevat õhustikku olnud alates aastaist 2008/2009 ning kõik viitab kriisi eskaleerumisele alates selle aasta teisest poolest.
Kas teadsite, et Hispaania suuruselt kuues pank kukkus just äsja kolinal kokku? Paljud võrdlevad Banco Populari ootamatut krahhi investeerimispanga Lehman Brothersi järsu kokkuvarisemisega 2008. aastal ning totaalse finantspaanika vältimiseks korraldasid Euroopa Liidu seadusandjad äpardunud panga äkkmüügi Santanderile.
Kahjuks pole suuremal osal ameeriklastest aimugi, et kogu Euroopat on tabamas uus finantskriis, sest neid huvitab ainult Ameerikas toimuv. Aga sellele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata, kuna EL on suuruselt teine majandus maailmas ning euro kasutatavuselt planeedil teine. USA finantssüsteem on juba katastroofi äärel ja see uus Euroopa finantskriis võib osutuda piisavalt tugevaks, et meid üle kuristiku veere lükata.
Kui ELi seadusandjad ei oleks korraldanud Banco Populari sundkorras müümist Santanderile, oleks me ilmselt juba praegu tunnistajaks paanikale, millist pole Euroopas nähtud alates aastast 2008. aastast. Järgmine väljavõte pärineb ajalehest The Telegraph:
Hispaania pangandushiid Santander on tulnud appi rivaalile Banco Popularile ning võtnud raskustes laenuandja 1 euro eest üle – tehinguga, mida juhtisid ja organiseerisid ELi seadusandjad, vältimaks kokkuvarisemise kahjulikku mõju.
Santander üritab koguda Banco Populari aktsionäridelt eelisostuemissiooniga 7 miljardit eurot, et Hispaania suuruselt kuuendat laenuandjat püsti hoida – erasektorist ammutatud dramaatiline abi.
See tekitab võlakirjaomanikele ja aktsionäridele küll umbes 3,3 miljardit eurot kahju, kuid maksumaksjatelt abiraha ammutamist on otsustatud iga hinna eest vältida.
Kuid nüüd, mil makseraskustesse on sattunud selline "läbikukkumiseks liigsuur" pank nagu Banco Popular, püüavad investorid kähku välja selgitada, milline peamisest Hispaania pankadest järgmisena kokku variseda võib. Wolf Richteri andmetel usuvad paljud, et see võib olla Liberbank…
Pärast kõige tormilisemat nädalat alates 2012. aasta pangapäästmiste päevadest valitseb Hispaania pangasüsteemis hirmu, ebakindluse ja usaldamatuse õhkkond. Investorite rahustamise asemel on Banco Populari saatus ärevust vaid võimendanud. Esimest korda pärast ülemaailmset finantskriisi ei päästa maksejõuetu Hispaania panga aktsionäre või võlakirjainvestoreid maksumaksjad. Aktsionärid riskisid kasumi nimel ning kannatavad nüüd tagajärgede käes. Nii see peabki olema, kuid loomulikult selline asi investoreile ei meeldi.
Ja nad pelgavad, et see võib juhtuda taas. Banco Populari viimased päevad näitasid, et kui usk ja usaldus panka kaob, on seda vaat et võimatu taastada. Nüüd on hirm nakatanud ka Hispaania suuruselt kaheksanda laenuandja Liberbanki.
Kahel järjestikusel päeval langesid Liberbanki aktsiad esiteks 20 ja seejärel veel täiendava 19 protsendi jagu.
Hispaania võimud reageerisid sellega, et keelasid Liberbanki aktsiate lühikeseks müügi, mis lõi aktsiahinnad korraks üles.
Kuid sellist kaost Euroopa finantsturgudel pole juba tükk aega nähtud.
Samal ajal lööb Nick Giambruno lokku teise ja tunduvalt suurema finantsmulli osas. Hetkel on nimelt negatiivse tootlusega Itaalia valitsuse võlakirjad, mida on aga üle triljoni dollari väärtuses…
Tegelikult on negatiivse tootlusega kõik Itaalia võlakirjad, mida on enam kui triljoni dollari väärtuses.
See on kummaline ja kiivas seis.
Raha laenamisega Itaalia valitsusele kaasnevad tohutult suured riskid ning seetõttu peaks Itaalia riigivõlakirjade tootlus olema kõrgtaseme lähedal, mitte kõigi aegade madalaim.
Vabal turul negatiivne tootlus eksisteerida ei saaks. See on võimalik ainult praeguses keskpankurite loodud Alice-imedemaal-majanduses.
Nagu näha, on Euroopa Keskpank (EKP) trükkinud raha, et osta Itaalia valitsuse võlakirju lausa kamalukaupa. Hiljutise uuringu kohaselt on EKP ja Itaalia pangad alates aastast 2008 ostnud üle 88% Itaalia valitsuse võlakirjadest.
Kuid kui EKP ei osta enam meeletul hulgal Itaalia võlakirju, on pidu läbi ja Itaalia finantssüsteem kukub kokku. Itaalia õnnetuseks survestavad sakslased EKPd lõpetama sellises koguses raha trükkimist ning tavaliselt saavad sakslased oma tahtmise.
Aga kui sakslased ka seekord oma tahtmise saavad, võib absoluutne õudusunenägu koita õige pea. Nick Giambruno jätkab…
Kui EKP – ainus suur ostja – alt ära hüppab, varisevad Itaalia riigivõlakirjad kokku ja nende intressimäärad tõusevad.
Varsti ei suuda Itaalia valitsus ennast enam finantseerida.
Itaalia panku, mis juba on maksejõuetud, tabab häving. Neis on hinnanguliselt 235 miljardi euro väärtuses Itaalia riigivõlakirju. Nii et tulevane võlakirjakrahh lööb nende bilansi uppi.
Terendab tõeline rongiõnnetus.
Ja kõik see toimub olukorras, kus maailmamajandus näib liikuvat suurema languse poole.
Ja viimati näitas üleilmne laenuturg nii kiiret langust eelmise finantskriisi ajal…
Loomulikult on üleilmne laenukasv viimasel ajal dramaatiliselt aeglustunud ning keskpangad on enneolematus ulatuses sekkunud.
Kuid seekord on keskpankadel väga napilt laskemoona…
Mis veelgi tähtsam: 2009. aastal tegid lisaks Hiinale üüratu likviidsusesüsti ka Föderaalreserv ja teised keskpangad, mille tulemuseks oli ennenägematu varamull. Kuid seekord kavatseb Föderaalreserv sama aasta jooksul juba kolmandat korda intressimäärasid kergitada, samal ajal kui EKP ja Jaapani keskpank peavad peatselt otsi koomale tõmbama, kuna neil lõpevad rahakstegemiseks kõlbulikud võlakirjad otsa. Taustaks sellele võib USA laenukasv loetud nädalatega negatiivseks muutuda.
Seega pole selge, mis krediidiimpulsi järgmise jõnksu tekitab. Küll aga on selge, et kui traditsiooniline 3–6 kuu pikkune lõtk impulsi ja majanduskasvu vahel samaks jää, ootab globaalmajandust aasta teises pooles dramaatiline kollaps.
Paljud eksperdid on hoiatanud suurte majandusraskuste eest lähitulevikus. Oleks ju tore öelda, et nad eksivad, aga ei saa.
Sellist õhustikku pole ma näinud alates aastaist 2008 ja 2009 ning kõik viitab kriisi eskaleerumisele selle aasta teises pooles.
Artikkel ilmus autori blogis 12. juunil 2017.