Euroopa Kohus määras Iisraeli kaupadele “kollase tähe”

Iisraeli uusasundus Golani kõrgendikel Foto: Scanpix

Euroopa kõrgeim kohus – Euroopa Kohus – otsustas, et Iisraeli asundustes toodetud toidukaubad tuleb erimärgistada. Iisraeli kaupade erimärgistamine peaks kohtu hinnangul aitama Euroopa tarbijail teha eetilisi valikuid. Juudiorganisatsioonid on otsuse kuulutanud uueks “kollaseks Taaveti täheks”.

12. novembril langenud otsuses kohustab Euroopa Kohus Euroopa Liidu liikmesriike sundima oma kaubandusvõrke Iisraeli asundustes toodetud kaupu märgistama eriliste siltidega, vahendab Deutsche Welle.

Iisraeli kaupade erimärgistamise kaasuse viis Euroopa Kohtusse Prantsusmaa, kes võttis samasuguse seaduse vastu juba 2016. aastal. Seaduse, mis nõudis Golani kõrgendike ja Läänekalda asundustes valminud toidukaupade erimärgistamist, kaebas toona kohtusse Juive Européenne (Euroopa Juutide Organisatsioon) ja nõndanimetatud “okupeeritud” aladel viinamarjaistandusi pidav ettevõte Psagot.

Juudiorganisatsioonid ja -ettevõted peavad sellist käsku antisemiitliku ja rassistliku BDS – (boicot, divest and sanction) boikoteeri, deinvesteeri ja keelusta – islamistide ning progressiivide liikumise heakskiitmiseks.

Palestiina Vabastusliikumise (PLO) peasekretär Saeb Erekat nimetas otsust “seaduslikuks ja poliitiliseks kohustuseks”.

Euroopa Kohtu arvates pole asunduste kaupade märgistamine, nagu need pärineksid üldiselt Iisraelist, mitte okupeeritud piirkondadest, piisav ja üldine Iisraeli märgistus võib tarbijaid eksitada. Kohtu arust on Iisraeli võimu näol Golani kõrgendikel ja Läänekaldal tegemist okupatsiooniga ja see pole seaduslik.

Kohus peab erimärgistuse eesmärgiks anda tarbijaile võimalus kaupade üle otsustada mitte ainult nende majandusliku, keskkonna, tervise ja sotsiaalse tausta järgi, vaid inimesed peavad saama teha ka moraalseid valikuid. Lisaks mainitakse Iisraeli asunikke kiusavas otsuses, et inimestel peab olema võimalus täita rahvusvahelisi seaduseid.

Erimärgistusega saavad pihta järgnevad Iisareli alad: Läänekallas, Ida-Jeruusalemm ja Süüria kallaletungi peale 1967. aastal sellelt ära võetud Golani kõrgendikud. Euroopa Liit ei pea neid Iisraeli piirkondi Iisraeli riigi osaks.

Euroopa Juudi Ühenduse juht rabi Menachem Margolini sõnul diskrimineerib selline otsus maailma ainukest juudi rahvusriiki.

Kohtu otsust toetas ka Euroopa Komisjon. “Euroopa Liidu hinnangul on okupeeritud territooriumitele rajatud asundused rahvusvahelise õiguse järele ebaseaduslikud,” kuulutas Komisjoni kõneisik Mina Andreeva.

Iisraeli Saksamaa suursaadiku Jeremy Issacharoffi arust peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid otsust ignoreerima ja nimetas seda puhtalt poliitiliseks.

Endine Saksamaa Roheliste parlamendisaadik Volker Becki sõnul tõstab Euroopa Liit Iisraeli ebaõiglaselt esile. “Otsus iseenesest pole probleem. Probleem on Euroopa Komisjoni poliitika. See, mida esitatakse tarbijate kaitsmisena, on tegelikult välispoliitika [mis on iga liikmesriigi eraasi] ja Euroopa Komisjoni jaoks on rahvusvaheline õigus tähtis ainult siis, kui see puudutab Iisraeli.”

Toimetas Karol Kallas

AITA OBJEKTIIVI MISSIOONIL JÄTKUDA!

Tee oma annetus kohe täna! Oluline on iga annetus, sõltumata summast!