Euroopa Kohus langetas 15. juulil otsuse, et Prantsusmaa sõjajõudude sõdurid alluvad ühes tsiviilisikutega samadele tööaja seadustele. Edaspidi peaksid Euroopa Liidu liikmesriikide sõjaväelased käima tööl tööpäevadel üheksast kella viieni.
Prantsusmaa relvajõud on maailmas suuruselt kuuendad ja riiklikus eneseteadvuses väga olulisel kohal. Euroopa Kohtu otsus, millega sõjavägi allutatakse tsivilistide reeglitele, mõjub halvavalt nii Prantsusmaa kui kogu Euroopa Liidu liikmesriikide sõjalisele võimekusele. Isegi tulihingelise "rohkem Euroopat" Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni jaoks on selline kohtuotsus liig, mis liig, vahendab Ühendkuningriigi päevaleht Express.
Seni on ühe suurema ja jõulisema Euroopa Liidu liikmesriigi juhid arvanud, et nende sõjväele tsivilistide töö- ja puhkeaja seadused ei kohaldu. Euroopa Kohus leidis, et sõjaväelane peab tegema sama palju "tööd" kui iga teine palgatööline, mida on Prantsusmaal nädalas 35 tundi.
Prantsumaa sõdurid annavad teenistusse andes vande "olla valmis igal ajal ja kõikjal", mille Kohus oma otsusega tühistas.
Prantsusmaa valitsuse relvajõudude naisminister Florence Parly kurjustas kohtuga:
[See otsus] eirab sõdurite igapäevaelu reaalsust, kes täidavad tihti samaaegselt mitmeid ülesandeid. Meie kaitse tööriista tõhusus sõltub kõigist meie sõduritest. Me ei saa viia läbi mõjukaid sõjalisi operatsioone kui varustus ei ole korralikult hooldatud, kui arstivisiite ei tehta õigeaegselt, kui ei anta süüa.
Meie sõdurite tegevusestes valitseb järjepidevus, mis tagab, et konkreetse missiooni eesmärgid saavad täidetud.
Näiteks, kui fregatt peab sõitma välja, et saata tuumaraketi stardiplatvormi ja üks selle mootoritest ütleb üles, siis kas stardiplatvormi sadamast lahkumine lükatakse mehhaanikute tööaja pärast edasi?
Kui meie Pariisi tuletõrjujad, kes on sõdurid, saavad väljakutse päästa Notre-Dame'i kirik, siis kas nad peaksid laskma selle tornidel kokku kukkuda, kuna tööaja kell kukub?
Me jälgime väga tähelepanelikult, mida see Euroopa otsus meie sõjajõudude jaoks tähendab.
Lisaks märkimisväärsetele piirangutele, mida see otsus seab relvajüudude juhtimisele, võib see kompromiteerida mitmete meie üksuste identiteeti.
Euroopa Kohtu otsuse peale on kurjad kõik Prantsusmaa poliitilised jõud ja tegemist on üle pika aja teemaga, milles kogu poliitiline klass on ühel meelel.
Endise peaministri Edouard Philippe'i sõnul on Euroopa Kohtu otsus "meie kõige olulisemate rahvuslike huvide vastu" ja "Euroopa kohtunike otsus on hoop Prantsusmaa suveräänsuse ja turvalisuse südamesse".
Ta lisas:
Ma olen tulihingeline Euroopa pooldaja. Kogu minu poliitiline pühendumus ja intellektuaalne kasvatus kinnitab minu pühendumist Euroopa üles ehitamisele.
Aga see Euroopa kõige kõrgema kohtu otsus on põhimõtteliselt kõige elementaarsemate rahvuslike huvide vastane.
See puudutab Prantsusmaa suveräänsuse ja turvalisuse südant. See ei ole vastuvõetav.
Ka Michel Barnier mõistis otsuse hukka:
Riikidel peab säilima õigus otsustada, kuidas oma turvajõude ja teabeteenistusi suveräänsel viisil organiseerida. Euroopa ühtsust ei pea saavutama ühetaolisusega.
Otsus puudutab ka Prantsusmaa gendarmerie'it, mis on sõjaväe osa ja oluline jõud riigis pea igapäevaseks muutunud rahvarahutuste taltsutamisel.
Kohtuotsuse aluseks on 2003. aasta Euroopa Liidu tööaja direktiiv, mille osas Prantsusmaa taotles oma relvajõududele erandit. Nimetatud seadusandlusega sätestatakse, et Euroopa Liidus peab puhkeaeg ühes ööpäevas olema vähemalt 11 tundi ja maksimaalne töönädala pikkus 48 tundi.
Cambridge'i Ülikooli Prantsusmaa ajaloo emeriitprofessor John Keiger leiab nädalakirjas Spectator, et selle otsusega andis Euroopa Liit hoobi kogu lääneriikide kaitsevõimele, mida selle vastased ainult tervitavad. Ta osutab ka Saksamaa kaitsejõududele, kus rakendatakse Liidu tööaja seaduseid ja kuidas see on viinud sõjaväe seisu, mis paneb riigi tänaste relvajõudude kunagised legendaarsed asutajad hauas pöörlema.
Alates 2015. aasta algusest on Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega asjas Matelly v. France Euroopa Liidu liikmesriikide sõjaväelastel õigus moodustada ametiühinguid.
Euroopa Liidu kõrgemate kohtute otsused on seaduseks kõigile liikmesriikidele.
Toimetas Karol Kallas