Euroopa Komisjon tutvustas 26. märtsil 30-punktist koosnevat Euroopa Liidu valmisoleku ühendstrateegiat, mille eesmärgiks on liiduvabariikide kodanike jätkusuutliku julgeoleku ja heaolu tagamine.
Seitsmeks valdkonnaks ja kolmekümneks põhimeetmeks jagatud 18-leheküljelise Euroopa Liidu valmisoleku ühendstrateegia (European Preparedness Union Strategy), mille jõustamist hakkab juhtima (vähemalt hetkel) Kaja Kallas, sisu on järgmine:
1. Ettenägelikus ja ootus
Põhimeetmed:
- Arendada välja Euroopa Liidu (EL) kõikehõlmav riskide ja ohtude hinnang
- Otsustajate jaoks tuleb koostada "kriisi-armatuurlaud"
- Hädaolukordadele reageerimise keskuse (ERCC) tugevdamine
- EL väljaõppe ja õppetundide (kogemuste?) platvormi kataloogi koostamine
- Asutada EL Maa vaatlemise valitsusteenistus (EOGS)*
2. Elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupidavus
Põhimeetmed:
- Kaasata valmisolek EL poliitikate ja tegevuste kujundamisse
- Kehtestada minimaalse valmisoleku nõuded
- Vaadata üle Liidu tsiivilkatsemehhanismid
- Koostada EL [strateegiliste] varude strateegia ettepanek
- Koostada kliimaga kohanemise kava
- Tagada varustatus vee ja teiste elutähtsate loodusvaradega
3. Rahvastiku ettevalmistus
- Kaasava valmisoleku kultuuri ja põlvkondadevahelise ühiskondliku vastupidavuse edendamine
- Palju vastupidavamate kodanike jõustamine
- Avalike hoiatussüsteemide ja kriisikommunikatsiooni laiendamine
- Võtmetähtsusega oskuste ja kriiside aegne tööjõu liikuvuse tagamine
Põhimeetmed:
- Varaste hoiatussüsteemide parendamine
- Ohtudest ja riskidest teadlikkuse kasvatamine
- Koostada juhised, kuidas tagada elanikkonna vähemalt 72-tunnine sõltumatu toimetulek
- Valmisoleku kaasamine õpetajate koolitamisse ja koolide õppeprogrammi
- Valmisoleku edendamine noorteprogrammides
- Võimekate inimeste kaasamine EL valmisoleku tugevdamisse
4. Avaliku- ja erasektori koostöö
Põhimeetmed:
- Asutada avaliku- ja erasektori valmisoleku rakkerühm
- Arendada välja avaliku- ja erasektori hädaolukordade tegevuskavad
- Vaadata üle avalike hangete taristu
- Rajada Euroopa Julgeolekuuuringute Kompententsikeskus (European Centre of Expertise on Research Security)**
5. Tsiviilühiskonna ja sõjaväe koostöö
- Arendada välja strateegiline ja alaline heidutus
- Tagada tihedam tsiivil-sõjaline koostalitlusvõime
- Edendada [kõigis tegevustes] nii tsiviil- kui sõjalise otstarbega arvestamist
Põhimeetmed:
- Sõlmida kõikehõlmavad tsiviilühiskonna ja sõjaväe valmisoleku kokkulepped
- Koostada tsiviil-sõjalise valmisoleku koostalitluse planeerimise ja rahastamise reeglistik
- Organiseerida regulaarseid kõikehõlmava valmisoleku EL õppuseid
6. Kriisidele vastamine
Põhimeetmed:
- Luua EL kriiside koordimeermiskeskus
- Suurendada EL tsiivilkaitse (rescEU) võimekust – EL-taseme reageerimisvahendite võimekusi
7. Vastupidavus välispartnerluse kaudu
- Vastupidavus ja ettevalmistus tuleb manustada EL välisteenistuse [mida juhib Kallas] tegevusse
Põhimeetmed:
- Edendada koos kandidaatriikidega ühist vastupidavust
- Lõimida valmisolek ja vastupidavus kahepoolsetesse suhetesse ja rahvusvahelistesse institutsioonidesse
- Lõimida valmisolek ja vastupidavus koostöösse NATO-ga
- Arendada välja ühine vastupidavus välismajandus- ja arenguprogrammide poliitikate kaudu
* Tegemist on (tõenäoliselt) mingit laadi "kosmosekilbiga".
** Meetmest/Keskuse tegevusest võib saada aru, et igasuguste "võimekuste" arendamise juures tuleb arvestada nii tsiviil- kui sõjalise otstarbega.
Ühendstrateegia juurde kuulub 62 punktist koosnev selgitav lisamaterjal, mis kujutab endast märksa "jõulisemat" lugemist.
Kallas, kes oli Covidi ajal Eesti peaminister, selgitab EL valmisoleku ühendstrateegia vajalikkust:
"Täna ollakse ühises Euroopa ruumis silmitsi järjest suurema hulga väliste julgeoleku väljakutsete ja suurema arvu hübriidrünnakutega. On selge, et Euroopa peab kõigil rinnetel ja igal ühiskonna tasandil muutuma tugevamaks. Alati on targem hoida kriise ära kui tegeleda tagajärgedega. EL strateegias koostatakse ülevaatlik pilt ohtudest, millega see vastakuti seisab. Muuhulgas hakatakse parendama kodanike riskiteadlikkust, süvendatakse sõjaväe- ja tsiviilühiskonna koostööd ning tehakse tihedamat koostööd välispartneritega, sealhulgas NATO-ga. Valmisolek on kogu valitsuse ja kogu ühiskonna väljakutse ja käesolev strateegia esitab täna sellele kollektiivse vastuse."
Lisaks kliimaideoloogiale ja kaitsetööstusele on ühendtrateegiasse kaasatud EL rahvatervisetööstus (ükstervis), demokraatiakilp (tsensuur) ja kutseharidus.
Eesti keele seletav sõnaraamat annab "sõjamajanduse" vasteks "sõjaaegne, sõja vajadustele suunatud majandus" (vt viies valdkond).
PS Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus oli liiduvabariikide kodanikele kohustuslik kirjandus tsiviilkaitseõpik "Seda peab igaüks teadma ja oskama" (vt 8. põhimeede ja 3. valdkond).
Toimetas Karol Kallas