Euroopa Komisjon ei kaevanud edasi Euroopa Kohtu 14. mai otsust Ursula von der Leyeni ja Pfizeri juhi sõnumivahetuse kohta ja komisjon peaks selgitama, kuidas osutatud sõnumites polnud säilitamiseks midagi olulist.
Leyen pidas enne modRNA geeniteraapia annuste hankimist Covidi ajal eraviisiliselt aru Pfizeri juhi Albert Bourlaga, kaotas sõnumivahetuse ära, mille eest Euroopa Kohus Euroopa Komisjoni 14. mail süüdi mõistis. Edasikaebamise tähtaeg kukkus juuli alguses.
Leyeni ja Bourla varjatud sehkendamine, vähemalt osalt mille tulemusena sõlmiti kuskil 30 miljardit eurot maksma läinud geeniteraapia ostutehing, on saanud nimeks "Pfizergate", vahendab Politico.
Seni on komisjoni esindajad selgitanud, et komisjon on avatud, läbipaistev ja vastutab igatpidi oma tegude eest, kuid Leyeni ja Bourla sõnumites polnud midagi olulist, mida avalikkuse tarbeks oleks pidanud säilitama, üldse kadusid need sõnumid ära ja neid pole võimalik taastada.
Leyen oma poliitilise karjääri varasematele mustrite kohaselt ei võta temale suunatud kriitikat omaks.
Toimetas Karol Kallas