Euroopa Komisjon kinnitas taas, et see uurib võimalusi nõndanimetatud "luurerakukese" loomiseks, mis allub otse komisjoni esimehele Ursula von der Leyenile.
Algatus peaks suurendama Euroopa Komisjoni eritlemise (analüüsimise) võimekust, kuid on sattunud kriitikatule alla, kuna rikub Euroopa Liidu aluslepinguid ja tungib liiduvabariikide iseseisvusesse, vahendab European Conservative.
Vastates Alternatiiv Saksamaale (AfD) Europarlamendi saadiku Christine Andersoni arupärimisele kinnitas Komisjon ametlikult, et uurib võimalusi pisikese strateegilise eritlemisega tegeleva "luurerakukese" loomiseks
"Teabekogumise ja eritluse üksuse" (intelligence cell/luurerakuke) loomisest teavitas Komisjon avalikust 2025. aasta novembris ja alates sellest ajast on see osutunud märkimisväärseks tüliõunaks Komisjoni ja nii liiduvabariikide kui poliitiliste parteide vahel. Kaks viimast näevad selles Brüsseli suuremat võimu tsentraliseerimise soovi.
Komisjoni president Ursula von der Leyen toob luurerakukese loomise õigustuseks Euroopa Liidu geopoliitilise keskkonna mandumise. Hübriidohud, küberrünnakud, taristu sabotaaž ja välismaised mõjukampaaniad nõuavad väidetavalt paremaid eritlemise ja kooskõlastamise võimekusi.
Osutatud ohud on mingil määral kindlasti olemas, kuid komisjon kasutab igat väikematki kriisiolukorda ära võimu tsentraliseerimiseks Brüsselisse.
Uus üksus hakkab tegutsema komisjoni peasekretariaadi koosseisus ja allub otse komisjoni presidendile.
Selle ülesandeks saaks olema nii liiduvabariikide luureteenistustest kui avalikest allikatest laekuva teabe eritlemine, mille eesmärgiks on pakkuda otsuste langetamiseks strateegilisi hinnanguid.
Komisjon lubab, et projekti eesmärgiks pole luua Euroopa Liidu salateenistust, mis on võrreldav CIA elik MI6-ga, vaid tegemist on pisikese organisatsiooniga, mis aitaks kooskõlastada teavet järjest keerulisemas rahvusvahelises keskkonnas.
Kõigele lisaks on Euroopa Liidul juba olemas pea samasuguste ülesannetega teabekogumise keskus: EU INTCEN (European Union Intelligence and Situation Centre; EL Luure- ja Situatsioonikeskus), mis tegutseb Liidu välisteenistuse koosseisus ja allub kõrgele esindajale Kaja Kallasele.
Leyeni soov luua komisjonis INTCEN-i sarnane üksus tekitab väidtavalt pahameelt Kallases, kes näeb seda ebavajaliku olemasolevate üksuste dubleerimisena.
Anderson arvab Teabekogumise ja eritluse üksuse loomise mõtte peale:
"Tuleb välja, et Euroopa Komisjon loob enda luureüksust. Kuid niisugune üksus on äärmiselt problemaatiline, sest luureteabe eritlemine ja riiklik julgeolek on, vastavalt EL aluslepingutele, üheselt liikmesriikide – mitte Brüsseli bürokraatia – vastutusvaldkond."
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikkel 4 paragrahv 2-le:
"Liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse."
Sellest järeldub, et kui soovitakse luua Euroopa Liidu luurekeskus, tuleb esimese hooga muuta aluslepinguid.
Teabekogumise ja eritluse üksuse loomine on seotud "Euroopa Liidu demokraatiakilbi" algatusega, mille raames luuakse keskus, mis hakkab tuvastama välisohte varases staadiumis ja toetab nendele vastamise koostegevust.
AfD rahvaesindaja nõuab üksuse tegevuse kohest peatamist:
"Brüsselil pole ei õigust ega vajadust enda luuretenistuse järele. Ursula von der Leyen peaks meeles pidama: tema on Euroopa Komisjoni president ja peab tegutsema kooskõlas Euroopa Liidu lepingutega, mitte kuritarvitama Komisjoni enda jälgimise fantaasiate elluviimiseks."
Majandusprofessor Richard Werner arvab teema kohta:
"Diktaatoripüüdlustega EL komissarid on otsustanud eirata EL lepinguid, millega nad peaks olema seotud, ja luua iseenda salateenistuse, mille saab modelleerida ainult Luure Keskagentuuri järele (mis lõi Euroopa Liidu).
"See kinnitab hiljutist märksa drastilisemat Euroopa Liidu muutust, millega üritatakse taasluua Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu laadis diktatuuri, mis piirab kõiki inimõiguseid. [Sellise tegevuse] seaduslikku alust peetakse ebaoluliseks. Tegemist on võimuhaaramisega, millest Euroopa enam ei toibu."
Üheksandal märtsil nentis Leyen Euroopa Liidu saadikutele esinedes:
"(EL) kaitseb alati ja toetab reeglitepõhist süsteemi, mida EL koos liitlastega on üles ehitanud, kuid sellele pole enam võimalik toetuda, kuna see on ainus võimalus kaitsta EL huvisid. Teine võimalus on eeldada, et see kaitseb Euroopa Liit keerukate väljakutsete eest, millega silmitsi seistakse.
Euroopa Liit peab kiiresti järele mõtlema, kas EL õpetus, EL institutsioonid ja selle otsuste langetamine – mis kõik on kujundatud sõjajärgse tasakaaluajastu ja multilateralismi tarbeks – on pidanud sammu maailmas toimuvate muutuste kiirusega. Kas süsteem, mis on üles ehitatud, koos kõigi selle heast tahtest lähtuvate üksmeele- ja kompromissipüüdlustega, on Euroopa Liidu usaldusväärsusele kui olulisele tegijale maailmas rohkem abiks elik takistuseks?"
Toimetas Karol Kallas