Euroopa Komisjon mahitab miljonite eurodega meediat, mis ründab konservatiive ja rahvuslasi.
Kui eurobürokraatide lemmiksõnade hulka kuuluvad tahtlik- ja tahtmatu "väärteave" ning "mõjukampaaniad", siis reaalsus on, et Euroopa Komisjon kulutab aastas ise avaliku arvamuse mõjutamise nimel miljoneid eurosid. Erinevus on ainult sellest, et kui ühismeelt meisterdab Brüssel, siis see väidetavalt ei ole propaganda, vahendab ReMix.
Alternatiiv Saksamaale (AfD) Euroopa Parlamendi saadik Petr Bystron paljastas, kuidas Euroopa Komisjon toetas peale 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi rahaliselt Ameerika Ühendriikide uurivate ajakirjanike organisatsiooni Ameerika Organiseeritud Kuritegevuse ja Korruptsiooni Uurimise Võrgustiku Projekt (American investigative network Organized Crime and Corruption Reporting Project; OCCRP). OCCRP-sse kuuluvad muuhulgas suured Saksamaa väljaanded, nagu Spiegel, Zeit ja Süddeutsche Zeitung ning tegemist on maailma suurima uurivate ajakirjanike võrgustikuga.
Osutatud väljaanded avaldavad järjepidevalt ründavaid lugusid konservatiivsetest ja parempoolsetest parteidest ning seda sageli "sobival" ajal. Näiteks Spiegel ja Süddeutsche Zeitung kirjutasid 2019. aasta Ibiza afääri skandaalist, milles kasutati salaja filmitud videot Austria Vabaduspartei (FPÖ) juhist ja mis tõi kaasa Austria valitsuse kukkumise. Toona arvati, et kuna tegemist oli keerulise ettevõtmisega, milles muuhulgas kasutati salaagendina näitlejannat, siis võisid üritusse olla segatud luureorganisatsioonid.
OCCRP asutati 2006. aastal ja selle suurimateks saavutusteks peetakse "Panama pabereid" ja "Azebaidžaani pesumasina" rahapesulahenduse paljastamist.
Kuna Euroopa korporatistlikud väljaanded ja valitsusvälised organisatsioonid jäid koos USAID-i tegevuse lõpetamisega ilma väga suurtest summadest, siis üritab tekkinud rahalünka täita Euroopa Komisjon.
OCCRP sai USAID-ist ja teistest Ameerika Ühendriikide allikatest märkimisväärseid summasid: ligi 50 miljonit dollarit. "Lahked annetajad" kehtestasid samas reeglid, keda peaks uurima ning millal teavet avaldada. Samuti määrati, milliseid ajakirjanikke tohib palgata ja keda mitte.
2024. aastal avaldas Saksamaa riigimeedia võrgustik NDR ülevaate, mis seadis küsimuse alla OCCRP sõltumatuse. Mille peale Bystron pöördus teabenõudega Euroopa Komisjoni poole, milles soovis teada, kas Komisjon toetab rahaliselt OCCRP-d. Vastuseks saadud teabest selgus, et organisatsioon on alates 2024. aasta novembrist saanud Komisjonilt 600 000 eurot ja seda ajakirjanduse "tugevdamise" ettekäändel.
Projekti nimi, mis raha jagab, on NEXT-U ja selle eesmärgiks on toetada Euroopa Liidu ajakirjanike ning meediaorganisatsioone nii väljaõppe kui uuriva ajakirjanduse tööriistadega. Komisjon õigustab toetuseid väitega, et maksumaksja raha kulutatakse läbipaistvalt ning jälgitakse ajakirjanduslikke standardeid.
Bystron arvab samas, et kuna eraldatud on niivõrd suuri summasid, siis on üheselt tegemist mõjuoperatsiooniga. OCCRP-sse kuuluvad väljaanded, nagu Der Spiegel, nägid enne 2024. Euroopa Parlamendi valimisi määratult vaeva, et sinna saaks võimalikult vähe rahvuslasi ja konservatiive, kes on Euroopa Liidu suhtes kriitilised.
Toimetas Karol Kallas