Käesoleva aasta juulis otsustas Euroopa Liidu Üldkohus, et Euroopa Komisjon peab avalikustama rohkem Covid-19 ajal suurte ravimiettevõtetega sõlmitud modRNA geenipreparaatide ja vaktsiinide ostulepingute üksikasju.
Euroopa Komisjon avalikustas küll grupi Euroopa parlamendi rahvaesindajate nõudmise peale osaliselt Pfizeri, Moderna, AstraZeneca ja teiste ravimitööstuse ettevõtetega sõlmitud süstiainete ostulepingud, kuid tegi seda varjates olulisemad lepingute osad. Euroopa Liidu tähtsuse järjekorras eelviimane kohtuaste, EL Üldkohus, otsustas juulis, et Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjon peab saadikutele avaldama rohkem lepingute üksikasju. Komisjon sellega nõus ei ole ja kaebas Üldkohtu otsuse edasi EL viimasesse kohtuastmesse Euroopa Kohtusse, vahendab Politico.
Üldkohtu otsuses leitakse, et komisjon ei põhjenda, kuidas lepingutest suurema osa avalikustamine rikuks ravimiettevõtete ärisaladusi. Samamoodi leidis üldkohus, et komisjonil pole õigus varjata ametnike nimesid, kes geenipreparaatide ja vaktsiinide ostutehinguid läbi rääkisid. Euroopa Parlamendi saadikute sõnul on nende ametnike nimed vaja saada teada põhjusel, et teha selgeks, kas tegemist pole huvide konfliktiga.
Millal Euroopa Kohus hakkab asja arutama, pole veel teada.
Novembris tuleb Euroopa Kohtus arutusele nõndanimetatud Pfizergate'i kaasus, mille keskmes on Leyeni ja Pfizeri tegevjuhi Albert Bourla vahetatud tekstisõnumid, millega väidetavalt pandi ametlike kanaleid eirates paika Euroopa Liidu geeniprperaaatide ostutingimused.
Komisjoni kaebas 2023. aasta tekstisõnumite pärast kohtusse meediaväljaanne New York Times, peale seda kui Komisjon väitis väljaande avaliku teabe nõude peale, et nende käsutuses Leyeni ja Bourla tekstisõnumeid ei ole. New York Timesi sõnul peaks osutatud tekstisõnumid avalikustama, sest üldsus peab teadma, kuidas geenipreparaatide ostulepinguid läbi räägiti.
Kohtuistung toimub 15. novembril, kus kuulatakse ära mõlemad pooled ja üritatakse saada teada, kas ja miks tekstisõnumid kustutati.
Euroopa Komisjon toob mõlema salastamise ettekäändeks vajaduse kaitsta ravimiettevõtete ärisaladusi ja teavet, kuidas need oma otsuseid langetavad. Rahvasaadikute ja New York Timesi hinnangul on avalikkusel õigus saada teada, kuidas Covidi tippajal ravimettevõtted ja bürokraadid tegelikult süstiäri ajasid.
Modifitseeritud RNA-põhised süstiained, mida toodavad Pfizer/BioNTech ja Moderna, pole vaktsiinid, vaid inimese geneetilist ülesehitust reguleerivad preparaadid. AstraZeneca tootis Covidi vastu "tavalist" viirusvektori vaktsiini, kuid seda raskete kõrvalnähtude tõttu enam ei kasutata.
Toimetas Karol Kallas