Euroopa Liidu kõrgem kohus otsustas 12. märtsil, et kui mõne liiduvabariigi kodanik, kus "soovahetus" pole võimalik, "hakkab elama" teist sugu, siis peab liiduvabariik seda ametlikult tunnistama.
Kohtu sõnul liiduvabariigi seadusandlus, mis ei luba selle kodanikel, kellel on õigus rännata mööda Euroopa Liitu, sotsiaalse soo andmete muutmist, vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
Bulgaaria kodanik sündis mehena ja nii nimi kui kõik dokumendid vastavad tema loomulikule soole. Hetkel elab ta – kohus kasutab naissoo isikulist asesõna – Itaalias, kus ta sööb "soovahetuse" hormoone ja esitleb ennast "naisena".
Esmalt otsis meesterahvas soovahetamise õigust Bulgaaria kohtust, mis lükkas tema nõudmise tagasi.
Vastavalt Bulgaaria seadusandlusele saab mõistet "sugu" tõlgendada ainult selle bioloogilises mõistes. Avalikku huvi ja ühiskonna väärtuseid antud küsimuses peetakse inimese kummalisest endateadmusest kõrgemaks.
Bulgaaria ülem-kassatsioonikohtul tekkis küsimus, kas niisugune lahendus on kooskõlas Liidu seadusandlusega ja saatis asja ülevaatamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.
Kohus leiab, et EL seadused käivad üle liiduvabariigi seadusandluse.
Kohus rõhutab, et kuigi isikut tõendavate dokumentide teema on esiti liiduvabariikide haldusalas, peavad need seda õigust rakendama kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Millises vaates osutab kohus, et lahknevus inimese "elatud soolise endateadmuse" ja dokumentides näidatud soo vahel, võib takistada tema liikumisvabadust liiduvabariikide vahel.
Kohus leiab, et niisugune inimeste "õiguste" piiramine on vastuolus EL põhiõiguste hartaga.
Põhiõiguste hartas on inimesel õigus eraelule ja kohus tõlgendab seda õigusena "sugu muuta". Mille tõttu liiduvabariigid on kohustatud seda inimestele seaduse silmis – ja dokumentides – tagama.
Lisaks leiab kohus, et Euroopa Liidu õigus on kõrgemal liiduvabariikide põhiseaduskohtute oma riigi õigust tõlgedavatest otsustest.
Toimetas Karol Kallas