Euroopa Liidu ja Avatud Ühiskonna Sihtasutuse poolt rahastatud suure asendamise valitsuväliste organisatsioonide võrgustiku Picum eestvedamisel koostatud ühispöördumises nõutakse ebaseadusliku massisisserände takistamatut jätkumist.
Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Ülemkogule saadetud pöördumise, millele on alla kirjtanud 110 valitsusväliste organisatsioonide (VVO) võrgustikku ja riikide VVO-d, pealkirjaks on pandud "Ei Euroopa Liidu seadusele, mis lubab kodude läbiotsimisi, avalike teenuste järelvalvet ja rassilist eritlemist".
Kuna suure asendamise viljad hakkavad Euroopa Liidu liidvabariikide rahvastele järjest selgemalt kohale jõudma, on sunnitud sellele reageerima ka ühispartei valitsused ja nii on Euroopa Komisjoni poolt üllitatud ettepanek "Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega luuakse ühine süsteem liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks".
Picum arvab, et määruse vastuvõtmine tooks liiduvabariikides kaasa normaalse ja inimliku õigusruumi ning avaliku korra tagamise:
- Politsei läbiotsimised erakodudes, millega lubatakse võimudel siseneda dokumentideta sisserändajate otsimise eesmärgil, ilma kohtu loata, eluruumidesse, nagu ka kontoritesse ja abiorganisatsioonide hallatavatesse varjupaikadesse.
- Politsei haarangud avalikus ruumis, nagu juhtus 2025. aasta juunis Prantsusmaal kui riik saatis 4000 politseiametnikku bussi- ja raudejaamdesse kontrollima inimeste dokumente, mille eesmärgiks oli dokumentideta inimeste kinni pidamine ning vangistamine. Belgia kehtestas näiteks [Euroopa Liidu] sisese piirikontrolli maanteedel, raudtee- ja lennujaamades.
- Jälgimine ja tehnologia, nagu näiteks inimeste isiklike andmete massiline kogumine ja vahetamine liiduvabariikide politseijõudude vahel. Biomeetriliste isikutuvastussüsteemide kasutamine inimeste liikumise jälgimiseks, millega suurendatakse dokumentideta sisserändajate ja rassiliste inimeste (racialised people) järelvalvet.
- Avalikele asutustele kehtestatud kohustuslik aruandlus, nagu naäiteks on alates 190-ndatest kehtestatud Saksamaa sotsiaalabi ametitele ja millist kaalutakse Rootsis.
- Rassi järele eritlemine (rassiline profileerimine) – inimesi kontrollitakse ajendatuna nende välimusest, keelest elik tajutud päritolust, mitte sellest, kuidas nad ennast ülal peavad. Mis toob kaasa rassistatud kogukondade (racialised communities) ahistava sihtimise, millest on Euroopa Liidus tänaseks kujunenud rutiinne praktika.
Picumi sõnul on tegemist "reaalse ja kohese ohuga". Osutatud meetmeid toetavad nende sõnul kõik liiduvabariigid ja isegi pea kõik Euroopa Parlamendi saadikurühmad uusliberaalidest paremäärmuslasteni.
Kõik niisugused ettevõtmised tekitavad ebaseaduslikes sisserändajates väidetavalt hirmu, piiravad nende õigusi, kiusavad neid taga ja lõhuvad ühiskondlikke sidemeid ning kogukondasid. Üldisemalt keelavad ebaseaduslike sisserändajatele nende põhiõiguseid.
Pöördumises kutsutakse poliitikakujundajaid, avalikke võime, -teenistujaid, VVO-sid ja kogukondasid üle Euroopa põlgama ära isikute tuvastamine selle kõigis vormides. Samuti kutsutakse üles koonduma poliitkate vastu, mis teeb inimestest kriminaalid ainult nende ebaseadusliku riiki sisenemise tõttu.
Kõiki asjasse puutuvaid võime ja institutsioone kutsutakse üles massisisserännet piirava ja ebaseaduslike sisserändajate väljasaatmist võimaldava regulatsiooni tagasilükkamisele.
Toimetas Karol Kallas