Euroopa Liit soovib kaubanduspartneritele suruda peale oma rohereegleid, kuid need ei kuula sõna ja ähvardavad Liiduga suhted katkestada.
Euroopa Liidu kaubanduspartneritel on kõrini käskudest, millega ühendus soovib suunata nende majandust ja tööstusharude haldamist. Paljud neist hoiatavad, et kui Liit hakkab läbirääkimiste laua taga nõudma oma rohereeglite järgimist, siis võib see ilma jääda kohvist, alumiiniumist ja väga suurest hulgast muudest eluliselt olulistest toorainetest ning kaupadest, vahendab Politico.
Tegemist on klassikalise Taavet vs Koljat kaasusega, kuid antud juhul on "Taaveteid" väga suur hulk.
Euroopa liidu püüdlustest on saamas kiirkorras olukord, kus tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega. Arenguriigid leiavad, et Euroopa Liit kehtestab kliimaerapooletuse ja jätkusuutliku toidutootmise varjus hoopis kaubanduspiiranguid. Neist paljude jaoks on tegemist EL reeglite ekspordiga, mis piiravad nende majanduslikku arengut.
Ühe kolmanda riigi diplomaadi sõnul on EL-i jaoks hõlbus olla metsaraiumise vastu, kuna see on enda maa metsast juba ammu puhtaks raiunud.
Paljusid toidukaupu kasvatakse raadatud maadel. Suur osa sellest leiab aset Amazonase vihmametsades ja Kongo basseinis – mis on kaks maailma kõige olulisemat ökosüsteemi.
Indoneesia president Joko "Jokowi" Widodo teatas, et uued raadamise vastased nõudmised seavad tema riigi ja Euroopa Liidu suhted ohtu. Ta lisas, et EL ei peaks ASEANi maadele kirjutama ette oma jätkusuutliku majanduse reegleid, kui see soovib Indoneesiaga jätkuvalt suhelda.
2022. aasta 15. detsembril Brüsselis toimunud EL-ASEANi tippkohtumisel teatas Widodo: "Ei tohi olla mingit sundi ja osapooli, kes alati kirjutavad ette ning eeldavad, et nende standardid on kuidagi teie omadest paremad."
"Meie vaatepunktist kinnitab raadamise märgistus, mis 2023. aastal lisatakse palmiõlile, selle saadustele ja muudele põlumajandustoodetele, meile, et EL on keeranud selja õiglastele kaubanduspoliitikatele ning ühendus ei oska viia kooskõlla oma kaubanduspoliitikat muude väliste eesmärkidega," jätkas president.
Indoneesia ähvardustega ühines ka Malaisia, mis on teine maailma suurimaid palmiõli tootjaid.
"Me võime kaaluda võimalust, et me lõpetame [palmiõli] Euroopasse eksportimise ja keskendume teistele riikidele, kui EL teeb meie jaoks eksportimise nii keeruliseks," teatas Malaisia asepeaminister Fadillah Yusof.
Suure rahvusvaheline advokaadibüroo Van Bael & Bellis juhtivpartner Philippe De Baere leiab: "Me oleme tunnistajaks EL regulatiivsele imperialismile, kus Brüssel näeb ennast reeglite eksportijana kolmandatesse riikidesse – nad näevad ennast maailma seaduste kehtestajatena."
Järgmine mehhanism, mida kaubanduspartnerid näevad Liidu tõkendina, on nõndanimetatud "süsiniku õgvendamise piirimehhanism" (CBAM), mille osas on Brasiilia, Lõuna-Aafrika, India ja Hiina Rahvavabariik avaldanud "tõsist muret" ja peavad seda diskrimeerivaks. Tõenäoliselt esitatakse kaebus meetme kohta Maailma Kaubandusorganisatsioonile.
Toimetas Karol Kallas