"Säästa gaasi turvalise talve jaoks" – Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson tutvustavad pressikonverentsil Euroopa Liidu gaasikärpe kava, 20. juulil 2022, Brüsselis. Foto: Scanpix

Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid vabatahtlikult kokku, et vähendavad gaasi tarbimist 15 protsendi võrra augustist märtsini, kartuses, et Venemaa võib oma gaasitarneid peatada ja kasutada gaasi poliitilise relvana. Samas ei laiene see kohustus nendele riikidele, kellel oleks raske alternatiivseid energiaallikaid leida.

Euroopa Liidu liikmesriikide eesmärk on säästa gaasi ja hoiustada seda enne saabuvat talve, kuna kardetakse, et Venemaa "kasutab oma energiavarusid jätkuvalt relvana". See vabatahtlik kokkulepe muutuks kohustuslikuks, kui gaasivarud saavutavad kriitilise taseme, vahendab BBC.

Samas oleksid mõned riigid, kes ei ole ühendatud Euroopa Liidu gaasitorujuhtmetega, vabastatud sellisest kohustuslikust gaasikasutuse vähendamisest, kuna neil ei oleks võimalik leida endale alternatiivseid energiaallikaid. Sellisteks riikideks on näiteks Iirimaa, Malta ja Küpros.

Samuti on elektrivarustuse kriisi vältimiseks vabastatud kohustuslikest gaasikärbetest Balti riigid, mis ei ole ühendatud Euroopa elektrisüsteemiga ning sõltuvad elektritootmisel suuresti gaasist.

Riigid võivad saada gaasikärbetest vabastust ka siis, kui nad ületavad gaasihoiustamise norme, kui nende kriitilised tööstused sõltuvad tugevalt gaasist või kui nende gaasi tarbimine on suurenenud vähemalt 8% viimasel aastal võrreldes viimase viie aasta keskmisega.

Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul näitavad esialgsed arvutused, et isegi kui kõik gaasikärbete erandid rakenduksid, siis vähendaks Euroopa Liit tervikuna gaasinõudlust tasemeni, "mis aitaks meil keskmise talve turvaliselt üle elada". Simson märkis samuti ära, et tehakse tööd selle nimel, et suurendada gaasitarneid teistest riikidest, nagu näiteks Aserbaidžaanist, Ühendriikidest, Kanadast, Norrast, Egiptusest ja Iisraelist.

Enne kokkuleppest teavitamist ütles Saksamaa majandusminister Robert Habeck, et "muidugi on selles tekstis praegu palju kompromisse, niimoodi Euroopa töötabki". Tema sõnul võib tekkida probleem, kuna kõik erandid tekitavad liiga palju bürokraatiat, mistõttu võidakse olla kriisiaegadel liiga aeglased. Samas leiab ta, et need erandid on siiski mõistlikud.

Mõnede arvates oli kogu gaasikärbete plaan liialt kiirustatud. Samas oli Ungari ainus liikmesriik, kes oli selle kokkuleppe vastu, mistõttu on küsitav, kas nad seda plaani üldse täita kavatsevad. Hiljuti kohtus ka Ungari välisminister Venemaa välisministriga Moskvas, et paluda gaasitarnete suurendamist.

Venemaa vähendab gaasitarneid Euroopasse

Kokkulepe üleliidulisteks gaasikärbeteks sõlmiti pärast seda, kui Venemaa energiafirma Gazprom teatas, et on taaskord vähendanud gaasitarneid Saksamaale. Väidetavalt on selle põhjuseks gaasitorujuhtme Nord Stream 1 turbiini kallal teostatavad tööd. See torujuhe, mis pumpab gaasi Venemaalt Saksamaale, on töötanud vähendatud mahus juba nädalaid ning Ukraina on seetõttu süüdistanud Moskvat "gaasisõja" pidamises Euroopa vastu, et inimestes hirmu külvata. Saksamaa impordib koguni 55% oma gaasist Venemaalt ning enamik sellest tulebki Nord Stream 1 torujuhtme kaudu, mis on vähendanud oma töömahtu vähem kui viiendikuni tavapärasest. Kriitikute sõnul kasutab Venemaa hetkel gaasi poliitilise relvana.

Gazprom on lõpetanud gaasitarned täielikult Bulgaariasse, Taani, Soome, Hollandisse ja Poola, kuna need riigid ei olnud nõus tasuma oma gaasiarvete eest rublades. Eelmisel aastal tarnis Venemaa 40 protsenti kogu Euroopa Liidu gaasist, kuid alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on Euroopa liidrid pidanud läbirääkimisi selle üle, kuidas vähendada oma sõltuvust Venemaa fossiilsetest kütustest. Euroopa Liit leppis maikuus kokku, et keelustada kogu Venemaa nafta import mere kaudu käesoleva aasta lõpuks, kuid gaasi puudutavates keeldudes kokku leppimine on võtnud rohkem aega.

Euroopa Liit on ühtne ja solidaarne

Tšehhi tööstus- ja kaubandusminister Jozef Síkela ütles üleliidulist gaasikärbete kokkulepet teadustades, et "Euroopa Liit on ühtne ja solidaarne". Ta lisas, et "tänane otsus on selgelt näidanud, et liikmesriigid seisavad sirgeselgselt vastu igasugu Venemaa poolsetele üritustele lõhestada Euroopa Liitu, kasutades selleks oma energiavarusid relvana". Tema sõnul "parandab gaasi säästmine praegu meie valmisolekut" ning "talv saab olema palju odavam ja lihtsam Euroopa Liidu kodanikele ja tööstusele".

Poola andis aga teada, et on Vene gaasist täiesti sõltumatu aasta lõpuks. Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles, et "isegi nüüd ei ole Venemaa enam võimeline meid šantažeerima nagu ta šantažeerib näiteks Saksamaad".

Gaasikasutuse vähendamisel leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et nad prioritiseerivad meetmeid, mis ei mõjuta majapidamisi ja esmatähtsaid teenuseid nagu näiteks tervishoidu ja kaitset. Võimalikud meetmed hõlmavad alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu julgustamist tööstuses, riiklike teadlikust suurendavaid kampaaniaid ning sihipäraseid kohustusi kütte ja jahutuse vähendamiseks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et võimalus, et Venemaa lõpetab kõik gaasitarned Euroopa Liitu on "tõenäoline stsenaarium".

Gaasihind on pärast Ukraina sõda kerkinud rekordkõrgele

Gaasihind on kerkinud rekordkõrgele pärast seda kui Venemaa ründas Ukrainat käesoleva aasta veebruaris ning see avaldab ka selget mõju tarbijate energiaarvetele. Võrreldes aasta tagusega on nüüdseks gaasi hind eurooplaste jaoks kerkinud juba pea kuus korda.

Toimetas Martin Vaher