Rahapesu ja terrorismi ettekäändel soovivad Euroopa Liidu bürokraadid luua andmebaasi, millesse soovitakse kanda kõigi liidu elanike varad. Alates maavaldustest ja kinnisvarast ning lõpetades väärismetallide ja kunstiteostega.
Euroopa Liidus on vararegistri teema üle aru peetud alates vähemalt 2021. aastast. Ukraina sõja ajal sai teema sisse uue hoo, kuna teadlaste sõnul saab selle toel paremini jälile Venemaa oligarhide varale. Tänaseks on valminud Euroopa Liidu vararegistri tasuvusuuring, mille tulemused avalikustatakse lähiajal, vahendab Focus Online.
Tasuvusuuringus kiidetakse inimeste varade andmebaasi loomine tõenäoliselt heaks, millele järgneb seadusandlik protsess, mis võib võtta aega. Koos seadusandliku protsessiga hakatakse välja mõtlema andmebaasi tehnilisi ja bürokraatlikke süsteeme, mis loodetakse saada paika mõne kuuga. Eeldatavalt saab vararegistrist ametlik ettevõtmine ühe-kahe aasta jooksul.
Vararegistri loomise eesmärgiks on "suurem läbipaistvus" ja sõda rahapesu ning terrorismi rahastamisega.
Registrisse soovitakse kanda kui mitte kõik, siis võimalikult suur osa EL elanike varadest: kinnisvara, pangakontod, väärtpaberid, sõidukid ja võimalusel kunstiteosed ning väärismetallid. Millised varad täpselt andmebaasi kanatakse, selgub seadusandliku protsessi lõpuks, kuid eesmärgiks on luua võimalikult ülevaatlik inimeste varade andmebaas.
Vararegistriga kaasnevad karmid meetmed, mis teevad selle vältimise võimalikult keeruliseks. Ekspertide hinnangul ei päästa EL kodanikke vararegistrist isegi Šveitsi kolimine. Ainuke võimalus vararegistrist pääseda on Euroopast lahkumine.
Toimetas Karol Kallas