Euroopa Liidu nomenklatuur kardab Euroopa Parlamendi valimisi. Selle tõttu peavad suuremad sotsiaalmeedia ettevõtted palkama "vaenulike" seisukohtade tõrjumiseks suure hulga jutusuunajaid ning faktikontrolle.
Ühismeediaettevõtted, nagu TikTok, Meta ja X-i faktikontrollide ning moderaatorite armee peab iga ettevõtte kohta eraldi "kollektiivselt oskama Euroopa Liidu 24 ametliku kõnekeelt", vahendab Guardian.
Sotsiaalvõrgustike sõnavabaduse, tehisaru loodud kahjuliku sisu ja valetava reklaami piiramise nõuded on kirjas Euroopa Liidu digiteenuse määruses. Käesoleva aasta veebruaris toimusid tsensuuri jõustamise teemal avalikud konsultatsioonid.
Ühismeedia ettevõtetele on kirjutatud ette kuus tegevust, mille hulgas on Euroopa Liidu kõiki keeli emakeelena rääkivate tõigamõjutajate (faktikontrollijate) ja jutusuunajate (moderaatorite) palkamise kohustusele lisaks "ohtude eritlemise (analüüsimise) üksused". Tehisaru loodud sisu puhul nõutakse selle eraldi ära märkimist. Sotsiaalvõrgustike tarkvaralahendustesse tuleb sisse ehitada hoiatussüsteemid, mis reageerivad väärteabe koguse suurenemisele nii enne kui pärast Euroopa Parlamendi valimisi.
Kõik lahendused peavad olema valmis aprilliks, millal Euroopa Liit korraldab neile survetesti.
Seaduse järele ei ole ühismeedia ettevõtted kohustatud uusi sõnavabaduse piiramise meetmeid rakendama. Samas Euroopa Komisjonil on õigus algatada nende suhtes uurimine, kas need rakendavad sõnavabaduse piiramise meetmeid ja kuidas need lahendused vastavad Euroopa Liidu ametnike tõekspidamistele. Kui sotsiaalmeedia ettevõtted ei eemalda sisu, mida EL peab valeks või kahjulikuks, siis on Komisjonil õigus määrata neile trahv, mille suurus võib küündida kuue protsendini ettevõtte maailma käibest.
Sõnavabaduse digiteenuste määrusega piiramise peale kinnitavad Euroopa Komisjoni juhtivametnikud, et osutatud seadus "suurendab läbipaistvust" ja avab Komisjonile platvormide siseandmestiku.
Maailma juhtivad haritlased, teadlased ja ühiskonnategelased rõhutavad, et sõnavabadus on kõikide ülejäänud põhivabaduste ja inimõiguste alus. Sõnavabaduse piiramise eesmärgiks on üldjuhul totalitaarse ühiskonnakorralduse kehtestamine.
Konkreetsemalt tõigamõjutamise osas juhitakse tähelepanu, et see lähtub eeldusest, et ainsad inimesed, kes teavad, mis on õige ja vale, on faktikontrollid.
2023. aasta juulis avaldatud Harvardi Ülikooli uuringus tuvastati, et umbes 85 protsenti "väärteabe eksperte" – inimesed, kes oskavad väidetavalt öelda, milline teave on "õige" ja milline "vale" – on valdavalt progressistid. Pisut alla 15 protsendi neist on vasakäärmuslased. Poliitiliselt erapooletute ja õrnalt parempoolsete poliitiliste vaadetega väärteabe eksperte leiti uuringus kokku kuskil 15 protsenti. Ei tuvastatud ühtegi üpris- ja äärmuslikku konservatiivi.
Toimetas Karol Kallas