Euroopa parlamendi sotsiaaldemokraadist president Martin Schulz võrdles Poola valimised võitnud euroskeptilise erakonna Õigus ja Õiglus tegevust riigipöördega. Schulz ei kavatse oma lahmivate sõnade pärast vabandada, sest leiab, et poolakad on sama meelt.
"Poolas toimuval on riigipöörde tunnused ja see on dramaatiline," ütles esmaspäeval raadios Deutschlandfunk kõnelenud Martin Schulz, lubades Poola küsimuse Euroopa parlamendis arutusele võtta.
Poola peaminister Beata Szydło (Õigus ja Õiglus) väljendas seepeale Schulzi sõnakasutuse pärast sügavat nördimust: „Sedalaadi kommentaarid – ja see pole esimene kord, kui president Schulz niisugust tooni kasutab – Poola ja Poola asjade suhtes on mulle vastuvõetamatud. Ma ootan, et härra Martin Schulz mitte ainult ei lõpeta taoliste kommentaaride tegemise, vaid ka vabandab Poola ees."
Ka Poola välisminister Witold Waszczykowski nimetas Schulzi kommentaari "alusetuks, ebaõiglaseks ja skandaalseks".
"Ta peaks teadma vähemalt seda, et Poolas olid hiljuti vabad ja demokraatlikud valimised, mille tulemused on vaieldamatud, ning et nüüd käib Poolas, nagu paljudes teistes demokraatlikes riikides, normaalne poliitiline debatt institutsioone puudutavate lahenduste üle," lisas Poola välisminister.
Martin Schulzi kõneisik Giacomo Fassina täpsustas esmaspäeval, et Euroopa parlamendi president ei andnud Poolas toimuvale õiguslikku hinnangut, vaid väljendas oma muret seoses õigusriigi ühe aluspõhimõtte – võimude lahususe printsiibi – järgimisega.
Teisipäeval võttis Schulz taas sõna ja teatas, et ei kavatse põrmugi vabandada, kuna Poolas on vastasseis ja "näib, et minu vaateid jagavad ka poolakad". Schulz viitas laupäeval toimunud valitsusvastasele meeleavaldusele, mis tõi tänavatele kümned tuhanded inimesed. Pühapäeval aga kogunesid samuti kümned tuhanded meeleavaldajad valitsuse toetuseks.
Oktoobri lõpus veenvalt üldvalimised võitnud ja üksi valitsuse moodustanud Õigus ja Õiglus, mida juhib ekspeaminister ja seekord valitsusjuhi kohast loobunud Jarosław Kaczyński, on asunud opositsiooni meelehärmiks riiki ümber korraldama, vahetades välja olulisi ametiisikuid ja lubades ette võtta riigimeedia. Samuti on vannutatud ametisse viis uut konstitutsioonikohtu kohtunikku, kellel on Õiguse ja Õigluse toetus.