Aina enam kostab soovitusi loobuda kliimamuutuse tõttu liha söömisest. See on toonud kultuurisõja ka toitumise teemasse, kus varem lähtuti toidu mõjust tervisele, mitte kliimale.
Dubais toimunud ÜRO kliimakohtumisel COP28 ei tegeletud mitte ainult fossiilse kütuse küsimusega, vaid laual oli ka toitumise teema. Rohkem kui 130 kohtumisest osa võtnud riiki deklareerisid, et maailm vajab pööret toitumises, „et reageerida kliimamuutuse väljakutsetele."
Mõned päevad hiljem nõudis ÜRO, et riigid, kus süüakse palju liha, peaksid seda vähem tarbima, vahendab Die Welt. Üleskutse oli mõeldud eeskätt USA-le ja Euroopale.
Liha ja toitumine mängivad juba mõned aastad mõlemal pool Atlandit aina suuremat rolli kultuurisõjas. Nii on pikalt käinud USA-s tuline vaidlus barbecue austajate ja tofu-fännide vahel.
Lobigrupid ja ettevõtjad, mis toodavad laborites liha, piimatooteid ja teisi alternatiive, valavad omalt poolt õli tulle. Asendusliha ja taimse piima tootjad ei väsi rõhutamast, et põllumajandus ja toiduainetetööstus vastutab ligi kuni kolmandiku kasvuhoonegaaside tekitamise eest ja loomapidamine 11–17%.
„Varem räägiti õigest toitumisest lähtudes selle tagajärgedest tervisele, nüüd aga käsitletakse toitumist aina enam kliimakaitse kontekstis, teemal, mis inimesi väga polariseerib," märgib Viini Ülikooli toitumisneuroteaduse professor Stefan Schulreich. „Seetõttu muutuvad selleteemalised diskussioonid aina sagedasemaks ja samal ajal teravamaks."
Seda, kui kiiresti vastuseis kliimakaitsele läbi lihast loobumise tekitab, näitab ilmekalt näide Põhja-Euroopast, piirkonnast, mis on kliimakaitses olnud seni väga eeskujulik. Põhjamaade Nõukogu, mis on loodud koostööks viie riigi vahel, esitles eelmisel suvel uusi toitumissoovitusi.
Soovituste seas oli muuhulgas see, et nädalas ei tohiks süüa rohkem kui 350 grammi liha. See vastab kolmele suurele Bratwurst'ile. Alkoholi ei tohiks inimesed aga üldsegi juua, seisab 391-leheküljelises dokumendis. See kõik aitavat kaasa paremale kliimale ja tervisele.
WHO ja ÜRO andsid dokumendile oma kiitva tunnustuse, kuid mitmeid põhjamaade poliitikuid ajasid sellised soovitused vihale. Isegi Norra rahandusminister Trygve Slagsvold Vedum teatas avalikult, et tema neid soovitusi ei järgi.
„Kui ma peaksin sööma ainult juurvilju ja jooma ainult vett, siis ei oleks elu elamist väärt," selgitas Vedum oma seisukohta pressikonverentsil. Talle sekundeeris põllumajandusminister Sandra Borch, kes sõnas, et õhtusöök ilma lihata ei ole mingi õhtusöök.
„Riiklikud meetmed liha tarbimise vähendamiseks tunduvad paljudele inimestele nende ellu sekkumise ja patroneerimisena. Küsimuse alla pannakse nende elustiil ja traditsioonid," selgitas Yolie Michielsen, kes uurib Hollandi ülikoolis liha tarbimist ja nõndanimetatud protetiinipööret. Ta osutab, et rahvas tunnetab, et eliit ignoreerib selles teemas rahva tahet ja arvamust.
Kuid on siiski veel poliitikuid, kes liha tarbimise vähendamisele vastu on. Hispaania peaminister Pedro Sánchez ütles oma valijatele enne peaministriks saamist, et „ühte medium rare steiki on raske millegi muuga ületada". Ka Austria kantsler Karl Nehammer võttis möödunud suvel seisukoha liha tarbimise küsimuses: „Šnitsel peab olema lubatud. On oluline, et Austrias säiliks normaalsus."
Itaalia põllumajandusminister Francesco Lollobrigida hoiatas eelmise aasta lõpus, et laboratooriumiliha ohustab Itaalia keskkonda, kultuuri ja identiteeti. Itaalia on ühtlasi esimene riik, mis laboriliha müümise on keelustanud. Samas on see seadus väikse mõjuga, kuna see ei keelusta taimseid lihaasendustooteid, vaid ainult loomsetest rakkudest kasvatatud laboriliha, mida väga kõrge hinna ja väikse produktsiooni tõttu on niigi keeruline soetada.
Samuti on mõned valitsused astunud samme putukajahust tehtavate toiduainete vältimiseks, näiteks on selle kasutamise vastu Bulgaaria ja Ungari. Rumeenia valitsus keelas otsesõnu putukajahu kasutamise traditsioonilistes Rumeenia toiduainetes.
Toimetas René Allik