Uue uuringu kohaselt ei ole eurooplastele sugugi meeltmööda, et nende bensiini- ja diiselmootoriga autod võidakse peagi ära keelata.
Saksamaal, Prantsusmaal ja Poolas 15 000 inimese seas läbi viidud uuringust selgus, et sisepõlemismootoriga autode keelustamine on Euroopa Liidu kliimapoliitikatest selgelt kõige ebapopulaarsem.
Läbiviidud küsitluses paluti vastajatel reastada Euroopa 40 kliimapoliitikat populaarsuse alusel.
Euroopa Parlament hääletas uute sisepõlemismootoriga autode müügikeelu kehtestamise poolt 2035. aastaks 2023. aasta veebruaris.
Hääletus oli toona napp. 340 parlamendiliiget 640-st olid eelnõu poolt, aktsepteerides sedasi Euroopa Komisjoni poolt väljakuulutatud plaane. Plaanidest teatati pärast Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu vahel sõlmitud kokkulepet, mille eesmärk on täide viia autode ja kaubikute heitkoguste nullmäära saavutamine 2035 aastaks.
Hääletusele järgnesid liikmesriikide valitsuste heakskiidud keelule. Keeld ise tuleneb uutest EL-i eeskirjadest, mille eesmärk on vähendada uute sõiduautode süsinikdioksiidi heitkoguseid 2030-2034 perioodiks 2021. aasta tasemega võrreldes 55% võrra.
Pöördeline kokkulepe sai võimalikuks pärast seda, kui Saksamaa, mis on ELi suurim majandus, suurim autoturg ja suurim autotootja, taotles ja ka sai erandi e-kütuste kasutamiseks. Saksamaa soovis nimelt, et uute sisepõlemismootoriga autode müük võiks jätkuda ka pärast 2035. aastat, juhul kui hilisemalt toodetud sisepõlemismootoriga autod töötavad sünteetilistel e-kütustel.
Sisepõlemismootoriga autode keelustamine ei ole siiski tänini lõplikult otsustatud, kuna käesoleva aasta juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel on oodata parempoolsete suurt võitu, mis avab võimaluse, et kogu keelupoliitika kuulub ümbervaatamisele.
Toimetas Adrian Bachmann