Rohepöördega käib kaasas väide, nagu inimkond peaks loomsed valgud vahetama taimsete ja sitikavalkude vastu. Sitikasööda tootjad peavad paraku tõdema, et Euroopas sellist mõtet maha müüa ei õnnestu.
Lähemalt vaadates selgub lisaks, et putukad pole sugugi tõhus toidulaua süsihappegaasi heidetest vabastamise lahendus. Nõndanimetatud "putukakotlettide" tootmine on kallis ja Euroopa tarbijad ei taha neist suurt midagi teada, mille tõttu on putukasööda ettevõtjad hakanud otsima uusi turge ja üritavad oma tooteid sööta sisse kari- ja koduloomadele ning kaladele, vahendab Euractiv.
Putukate loomadele söötmise taga on tõik, et Euroopa Liidu looma-, linnu- ja kalakasvatus on sööda näol märkimisväärsel määral sõltuv sojaubade impordist, mida tarnitakse peamiselt Ameerika Ühendriikidest. Putukavabrikute pidajad loodavad haarata osa nimetatud turust.
Samas pole putukate loomadele söötmine lihtne, sest putukate karjatamine on energiamahukas ettevõtmine ja seadusandlus pole selleks valmis.
Euroopa suurimad putukaettevõtted, nagu Prantsusmaa Ÿnsect and Agronutris on silmitsi rahamuredega. Esimese puhul on käimas pankrotiprotsess ja teisel ei õnnestu kuidagi oma tooteid kalakasvatustele ning lemmiklooma omanikele maha müüa.
Sitikatöösturid pole siiski veel päris alla andnud ja näevad ühe lahendusena seadusemuudatusi, mis lubaks neil tootmises kasutada toidujäätmeid, mis muudaks nende tooted väidetavalt jätkusuutlikumaks ja odavamaks.
Eestis on asutatud Putukatööstuse Liit, kuhu kuulub seitse ettevõtet, mis ähvardavad, et 2050. aastaks loomset toitu inimkonnale enam ei jagu ja tuleb hakata sitikaid sööma.
Toimetas Karol Kallas