Europarlamendi raportöör mõistis isikuvabadusi raskelt piirava lepingu ACTA läbisurumise hukka ja lahkus ametist

ACTA-teemaga seonduvat on väga huvitav jälgida, sest ühiskondliku vabaduse kaitse seisukohast näib olevat tegu ühega suurima mõjuulatusega protsessidest, mis viimastel aastatel avalikkuse ette on jõudnud.

Esiteks on kõnekas asjaolu, et ACTA-ga seonduv temaatika on laiema avalikkuse tähelepanuvälja pääsenud alles viimastel nädalatel. Isegi inimesed, kes püüavad sihiteadlikult end maailmas toimuvate globaalse tähtsusega protsessidega kursis hoida, kinnitavad, et antud problemaatika oli neile kuni viimaste nädalateni täielikult teadmata. Pidades silmas, et ACTA läbirääkimisi on peetud range saladuskatte all, ei ole selles iseenesest midagi üllatavat – olgugi, et läbirääkimised on väldanud ligikaudu kolm aastat. Küll aga on oluline täheldada, mil viisil tegutseb poliitiline eliit, mis räägib pidevalt demokraatia, avatuse ja läbipaistvuse ideaalide austamise olulisusest, ent samal ajal ei pea paljuks neid ideaale täielikult eirata.

Teiseks on märkimisväärne, et kuigi ACTA teema on viimastel nädalatel meediakajastust leidnud, on see kajastus uppunud kõikvõimaliku olematu või pea olematu uudisväärtusega artiklite massi, saamata seetõttu tähelepanu osaliseks, mida võiks teema olulisust arvestades vähegi proportsionaalseks pidada.

Kolmandaks on tähelepanuväärne, et siiski on ka kõrgetel ametkondlikel positsioonidel töötavad inimesed ACTA vastu välja astunud. Eriti silmapaistvalt käitus Euroopa parlamendi ACTA raportöör, Prantsusmaa esindaja Kader Arif, kes pani oma ameti maha, kuna tundis vastikust protsessi suhtes, millega on sunnitud Euroopa Liitu ACTA-ga ühinema. Hr Arifi sõnadevalik, nagu Delfi seda vahendab, viitab selgelt probleemi äärmuslikule olulisusele:

„Ma tahan kõige karmimal võimalikul viisil hukka mõista kogu protsessi, mis viis selle kokkuleppe allkirjastamiseni: sellesse ei kaasatud ühiskondlikke organisatsioone, läbirääkimiste algusest peale puudus läbipaistvus, kordagi seletust andmata lükati teksti allkirjastamist edasi, mitmel korral meie istungitel väljendatud Euroopa parlamendi nõudmised jäeti välja."

Ta lisas:

„Raportöörina selle teksti kohta olen ma kokku puutunud ennenägematute manöövritega parlamendi paremtiivalt kiirustatud ajagraafiku kehtestamiseks, enne kui avalikku arvamust hoiatatakse, mis jättis parlamendi ilma eneseväljendamisõigusest ja tema käsutuses olevatest vahenditest kodanike seaduslike nõudmiste edasiandmiseks."

Arifi sõnul teab igaüks, et ACTA kokkulepe on problemaatiline, kas siis oma mõju poolest kodanikuvabadustele, selle poolest, kuidas see teeb internetiteenuse pakkujad vastutavaks, tagajärgede poolest geneeriliste ravimite tootmisele või selle poolest, kui vähe kaitset see pakub meie geograafilistele eripäradele.

„Sellel kokkuleppel võivad olla tõsised tagajärjed kodanike eludele ja ikkagi tehakse kõik, et takistada Euroopa parlamenti ütlemast selle teema kohta oma arvamust. Just sellepärast tahan ma täna, kui ma avaldan raporti, mille koostamine tehti mulle ülesandeks, saata välja tugeva signaali ja hoiatada avalikku arvamust selle vastuvõetamatu olukorra eest. Ma ei võta sellest maskeraadist osa,“ ütles Euroopa parlamendi raportöör Arif.

Kuigi Euroopa Liit kirjutas neljapäeval võltsimisvastasele kaubandusleppele ACTA alla, peab Euroopa parlament selle ratifitseerima. ACTA on laiaulatuslik leping, mille eesmärk on harmoniseerida rahvusvahelised standardid muusika, filmide, ravimite, moetoodete ja palju muu tootjate kaitsmiseks, kes tihti langevad intellektuaalse vara varguse ohvriks.

Samas on paljud eksperdid hoiatanud (vt nt siit, siit, siit, siit ja siit), et tegelikult on ACTA ehk kõige suuremaks mõjuks tõsiasi, et intellektuaalse omandi kaitsmise sildi all kehtestatakse oluliselt ulatuslikum kontroll isikute internetikäitumise üle, mis omakorda võimaldab ajastul, mil inimesed üha suurema osa oma elust internetti kolivad, teostada nende üle jälgimist ning koguda nende kohta ka kompromiteerivat teavet.

Varro Vooglaid

Vt samal teemal:

  • Eesti eurosaadikud hääletasid internetivabadust piiravat lepingut käsitleva resolutsiooni poolt (Delfi)
  • Ministeeriumid lubavad, et ACTA midagi ei muuda (EPL)

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA