Euroopa Liidu võimukoridorides küpseb seaduseelnõu, millega soovitakse progressiusulistele korporatiivse meedia ajakirjanikele, välisrahastusega aktivistidele ja vabaühendustele tagada karistamatus.
Euroopa Parlament kiitis heaks seaduseelnõu – "kujundas positsiooni" –, mille eesmärgiks on väidetavalt kaitsta ajakirjanikke, meediaorganisatsioone, "inimõiguslasi", aktiviste, teadlasi ja kunstnikke õigustamata pahatahtlike kohtuprotsesside eest, vahendab Hungary Today.
Eesmärgiks on kaitsta nimetatud subjekte "pahatahtlike ja alandavate strateegiliste kohtuprotsesside" eest, mis võidakse algatada nende vastu äärmusliku tegevuse tõttu.
Kui mõne aktivisti või Avatud Ühiskonna Sihtastuste poolt rahastatud inimõiguslase organisatsiooni vastu alustatakse kohtuasi, siis peab kohus esmalt otsustama, et tegemist ei ole kallutatud protsessiga. Samuti on kostjatel sellistes kohtuasjades õigus nõuda hüvitisi.
"Liikmesriikide võimud peavad osutama strateegiliste kohtuprotsesside osalistele rahalist, psühholoogilist ja õiguslikku abi," kirjutatakse eurodirektiivi eelnõus
Ungari FIDESZi eurosaadik Ernő Schaller-Barossi sõnul loob uus euroseadus olukorra, kus vabaühendusi, juriste, "inimõiguslasi" ja aktiviste pole võimalik kohtusse kaevata, mis tagab neile õigustamatult kaaluka osa ühiskondlikus elus.
Tema sõnul saabub sellise seadusega karistamatute ja seadustele mitte alluvate vabaühenduste ajastu.
"Sellise uue ELi regulatsiooniga üritab Brüssel taastada institutsiooni, mida Ida- ja Kesk-Euroopa riigid peaksid kommunismi all elatud aastakümnetest mäletama: see on klassivõitlus," selgitas Schaller-Baross.
Tema sõnul näitab selle seaduse seisukoha hääletus, et Euroopa pahempoolsed tahavad vabaühendused, "inimõiguslased" ja aktivistid vabastada liikmesriikide jurisdiktsiooni alt ja tagada neile ennenägematud eelisõigused.
Sellised eelisõigused antakse MTÜdele ja aktivistidele ettekäändel, et need esindavad avatud ühiskonda. Kuid neil pole selleks valijate mandaati. Sellises võtmes langetatud/langetamata kohtuotsused pole mitte kunagi õiglased. "Kui õiguspädevus (jurisdiktsioon) ja õiglus ei kattu, siis pole olemas ka õigusriiki," lisas konservatiivne eurosaadik.
Toimetas Karol Kallas