Laste väärkohtlemine, loomapiinamine ja inimeste hukkamised on mõned näited, millega tuleb Facebooki sisu moderaatoritel igapäevaselt kokku puutuda.
"Sa ärkad üles ja mäletad videoülesvõtteid Lähis-Idast, kuidas keegi kuulipildujaga inimesi maha niidab," kirjeldab endise FB moderaatori Chris Gray läbielamisi Futurism. "Sealjuures pead sa tegema selgeks, kas videos on kuskil näha ISIS-e lippu ja kas selle peaks ära märkima terrorismi propageerimisena või mitte," jätkas Gray.
"Mul võttis aasta aega enne kui ma sain aru kui palju see töö mind mõjutas," rääkis endine sotsiaalvõrgu sisu kontrollija. "Ma ei maga hästi, satun rumalatesse vaidlustesse ja mul on probleeme keskendumisega."
Gray töötas kümme kuud Facebookile sisu kontrollimise teenust pakkuvas ettevõttes CPL Resources, peale mida diagnoositi Gray'il posttraumaatilise stressihäire (PTSD). Täna on ta üks peamiseid hagejaid Facebook Irelandi ja CPL-i vastu suunatud kohtuasjas.
"Sellise saastaga tegeleb 40 000 inimest," väidab Gray viidates nii FB enda kui alltöövõtjate töötajatele, kes modereerivad sotsvõrgu sisu. "Kui ma saan neile [välja kaubelda] paremad töötingimused, parema toe, siis see parandab ka võimet langetada sisu osas kvaliteetsemaid otsuseid ja mõjutab ühiskonda paremuse suunas."
Gray kaebas Facebooki ja CPL-i kohtusse koos kaheteistkümne endise sisumoderaatoriga. Üks hagejatest, Sean Burke, kirjeldas oma vaimset tervist mõjutanud kogemusi järgnevalt: "Ma pidin tööl käimiseks sööma rahusteid. Mõnikord maandasin ma pingeid alkoholiga, et jääda magama, sest kui mõni naps oli hinge all, ei näinud ma unenägusid."
Eelmise aasta märtsis kaebasid Califronias sarnases asjas Facebooki kohtusse kaks endist moderaatorit väites, et töö on neile tekitanud psühholoogilise trauma. Samas viimane kohtuasi võib osutuda Facebooki jaoks suuremaks probleemiks, sest California tööohutuse ja -koha reeglid ei ole nii karmid kui Euroopas.
Euroopa kohus võib olla ka võrreldes USA kohtunikega palju nõudlikum ja nõuda Facebookilt välja täpse sisu, millega moderaatorid peavad kokku puutuma. See võib omakorda aidata hagejatel tõestada, et ettevõte peaks oma töötajate vaimse tervise eest rohkem hoolt kandma.
Toimetas Karol Kallas