Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal avaldas keeleteadlase, naisõiguslase, sooideoloogi, Müürilehe autori ja Feministeeriumi aktivisti Aet Kuusiku heteroseksuaalsuse leiutamisele pühendatud keelesäutsu.
Lühema pöördumise viimases lõigus kirjutab Kuusik:
"Alguses ütlesin, et keel kajastab ühiskondlikke muutusi, kuid tegelikult aitab keel neid muutusi ka luua. Keelekasutusega on võimalik kujundada maailma, kus üksteisega arvestatakse, seega tasub sõnadesse suhtuda hoolikalt."
Eelnevalt selgitab naiste õiguste, omasooiharuse, seksiveidruste ja soosantluse ekspert, kuidas tuleb eesti keeles õigesti rääkida:
"Samuti ei räägita enam homoseksualistidest või omasooiharusest, vaid kasutatakse seksuaalset identiteeti märkivaid nimisõnu nagu gei ja lesbi või täpsemaid omadussõnu nagu homoseksuaalne, biseksuaalne, aseksuaalne jne."
"Aga millised soo ja seksuaalsusega seotud sõnad on täiesti uued? Viimase kümne aasta jooksul on eesti keelde tulnud näiteks sõnad mittebinaarne ja kväär, mida kasutatakse sellise soolise kogemuse, vaadete ja eneseväljenduse kirjeldamiseks, mille jaoks olemasolevatest sõnadest, nagu naine ja mees või naiselik ja mehelik, ei ole piisanud," kirjutab Kuusik.
George Orwell on üks viimase sajandi kaalukamaid uuskeele eksperte. Raamatus "1984" selgitab peategelase sõber Syme, kes on uuskeele sõnaraamatu koostaja, uuskeele eesmärki järgnevalt:
"Kas sa ei mõista, et uuskeele eesmärk on ahendada mõtlemise piire? Lõpuks me muudame mõtteroima sõna otseses mõttes võimatuks, sest puuduvad selle väljendamiseks tarvilikud sõnad. Kõiki mõisted, mida vaja läheb, väljendatakse ainult [ühe] sõnaga, mille tähendus on rangelt piiritletud ja mille kõrvaltähendused on kõik kadunud ja unustatud. Üheteistkümnendas trükis me ei ole enam kuigi kaugel sellest eesmärgist. Aga see protsess jätkub veel kaua pärast seda, kui sina ja mina oleme surnud. Iga aastaga väheneb sõnade hulk ja kitsenevad teadvuse piirid. Muidugi pole ka praegu enam mingit põhjust mõtteroimareid vabandada. See on lihtsalt enesedistsipliini ja reaalsusekontrolli küsimus. Aga lõpuks kaob vajadus sellegi järele. Revolutsioon on täielik, kui keel on täiuslik. Uuskeel on ingsots ja ingsots on uuskeel."
Üks kaasaja tuntumaid filosoofe Roger Scruton pidas uuskeelt uusmarksistide üheks kõige tõhusamaks relvaks:
"Kui keele – mis peaks kirjeldama reaalsust – peamiseks eesmärgiks saab selle alistamine [teatud ideoloogiale/maailmanägemusele], siis on tegemist uuskeelega. Muutumatuks jäänud grammatika suudab kõne põhiülesande muutust vaid osaliselt varjata. Uuskeele laused kõlavad väidetena, kuid nende alusloogika on loitsude oma. Viimased manavad esile sônade võidu tõsi-/[päris]asjade üle, ratsionaalse mõttevahetuse asjatuse, aga ka vastupanu ohtlikkuse. Selle tagajärjel kujunes välja uuskeele spetsiifiline lauseõpetus, mis olles küll tavasituatsioonides kasutatud süntaksiga tihedalt seotud, väldib hoolikalt igasugust kokkupuudet reaalsusega või otsavaatamist mõistuspärase argumendi loogikale.
Uuskeel on abstraktsete jõudude maailm … mille tõttu pole selles tegusid. Kuid see maailm pole liikumatu. Vastupidi, kõik on pidevas liikumises, kõike liigutavad progressi või seda takistavad tagurlikud jõud. Uuskeele maailmas pole tasakaalu, stasist ega rahu … seal võimutseb järjekindel ideoloogia triumf reaalsuse üle."
Tsitaat on pärit Scrutoni raamatust "Tolad, petised ja tülinorijad".
Aet Kuusik on Tartu Ülikooli doktorant, kelle uurimisvaldkonnad on vastavalt tema sotsiaalmeediale: eesti keel, sotsiaalne sugu ja seksuaalsus, queer- ja naisõiguslaste keeleteadus.
Toimetas Karol Kallas