Saates "Fookuses" arutlevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi elektroonilise side seaduse teemal. Nimelt leiab selle seaduse alusel aset massiline elektroonilise side andmete kogumine ja kasutamine vaatamata sellele, et 2014. aastal kuulutas Euroopa Kohus sellise tegevuse aluseks olnud Euroopa Liidu direktiivi ELi põhiõiguste hartaga vastuolus olevaks.
Juristid Kätlin Sehver ja Carri Ginter avaldasid hiljuti artikli, milles kritiseerisid elektroonilise side seaduse alusel aset leidvat andmete kogumist ja kasutamist.
Kuigi juba 2014. aastal kuulutas Euroopa Kohus sellise tegevuse aluseks olnud Euroopa Liidu direktiivi inimõigustega vastuolus olevaks, on Eestis antud direktiiviga muudetud elektroonilise side seadus jõus ning sellele tuginedes kogutakse igal aastal andmesideoperaatorite poolt kokku kõik meie aasta jooksul toimunud digitaalsete toimingute metaandmed.
Varro Vooglaidi hinnangul näitab olukord, kus õigustühisele direktiivile tuginenud seaduse alusel kogutakse meie kõigi digitaalse side andmeid väga selgelt seda, et Eesti Vabariigis kehtiv olukord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ning nõuaks juristide ja ühiskonna avalikkuse tähelepanu.
"Siin ei ole praktiliselt mingit ruumi vastuväitmiseks, sest punkt punkti haaval on välja toodud, millistele standarditele kehtiv õigus peaks vastama, aga ta ei vasta," tõdeb Vooglaid ja selgitab, et seaduse kontekstis räägime me metaandmete salvestamisest.
"Kes helistas milliselt numbrilt millisele numbrile. Mis kellaajal see kõne algas, mis kellaajal lõppes. Kus positsioneerus telefon, millelt kõne tehti. Millal keegi logis sisse internetti, millal seanss lõppes ning milliselt IP-aadressilt seanss tehti," loetleb Varro Vooglaid metaandmete liike, mida kehtiv seadus sideoperaatoritel salvestada ja vastavatele ametiasutustele edastada käsib.
Markus Järvi tsiteerib elektroonilise side seadust, millistele asutustele andmeside teenusepakkuja on nõudmisel sunnitud andmeid edastama: "Seaduse järgi peab andmete edastamine toimuma kiireloomulise järelpärimise korral esimesel võimalusel, kuid mitte kauem kui kümne tunni jooksul näiteks uurimisasutustele, jälitusasutustele, prokuratuurile ja kohtule, julgeolekuasutustele, Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile, Keskkonnainspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseile ning Maksu- ja Tolliametile, tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt aga ka menetlust läbi viivale kohtule."
Vooglaidi ja Järvi hinnangul on olukord selgelt vastuolus elementaarsete isikuvabadustega ning lisaks sellele ka Euroopa Kohtu kahele otsusele, mis tühistasid Eesti vastava seaduse aluseks olnud Euroopa Liidu direktiivi õiguspärasuse.
Olukord on saate autorite hinnangul absurdne. Ühelt poolt on asjatundjatele ammu teada, et õigustühisele direktiivile tuginevad sätted on seadusevastased, ent avalikkuse ees eelistatakse sellest vaikida ja pea liiva alla panna.
Vaadake lisa videost!
Juhtkiri: ebaseaduslikult nuhkiv riik ja jaanalinnupoliitika