Saates "Fookuses" tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi, et USA rikub oma tegevusega Süürias rahvusvahelist õigust ja on viinud maailma kolmanda maailmasõja äärele. Ühtlasi pakutakse omalt poolt seletust Martin Helme poolt tõstatatud küsimusele, miks on osade konservatiivide seas valdavaks USA globalistliku välispoliitika vastasus.
Seekordses saates "Fookuses" lahkavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid Süüria kriisi, mille selgrooks olevat narratiivi serveeritakse üha emotsionaalsemas ja hüsteerilisemas võtmes.
Sellisest narratiiviloomest andis hiljuti tunnistust Postimehe Süüria-teemaline juhtkiri. "Pühapäeval nägi maailm Süüriast taas šokeerivaid kaadreid gaasirünnaku ohvritest, kes väänlevad krampides, suu vahus. Kümned inimesed lämbusid mürkgaasi kätte, mida Bashar al-Assadi vägede helikopteritelt balloonidega alla loobiti," kirjutas Postimees.
"See on tähelepanuväärne juhtkiri, mistõttu me otsustasime sellele lähemalt tähelepanu tõmmata. Siin on esitatud väga konkreetne faktiväide: Süüria valitsus loopis helikopteritelt alla keemiarelva. See on faktiväide. See pole arvamus, oletus ega kellegi teise seisukoha vahendamine. See on Postimehe toimetuse poolt konkreetse faktiväite esitamine," räägib Vooglaid.
"Küsimus, mis tuleks sellises olukorras esitada, on, millele selline faktiväide tugineb. Kus on need tõendid, millele tuginedes te sellist asja väidate," küsib Varro Vooglaid ja tsiteerib Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1: "Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil."
"Kui väidete kinnituseks tõendusmaterjali pole, siis on selge, et Postimees tegutseb siin mitte ajakirjandus- vaid propagandaväljaandena. Nii lihtne see ongi," võtab Vooglaid oma mõtted kokku.
Saates kommenteeritakse ka lääne üldist narratiivi Süüria kohta, mis Markus Järvi hinnangul on tehtud idiootidele ning solvab iga normaalse inimese intelligentsi.
"Me näeme juba mitmendat korda, kuidas Süüria presidendil Bashar al-Assadil näib keemiarelvade strateegilise käikulaskmisega ilmnevat huvitav muster: niipea, kui konventsionaalsete vahenditega on saavutatud sõjaline edu ja silmapiiril terendab valitsusvägede võit, korgitakse lahti keemiarelv ja puistatakse seda oma maa kodanike, eelistatavalt naiste ja laste peale. Seda tehakse eelkõige olukorras, kus lääneriigid ja USA on mõni nädal enne keemiarünnakut hoiatanud, et kui Süüria peaks keemiarelva kasutama, siis järgnevad sellele sõjalised sanktsioonid," räägib Markus Järvi.
"Selline narratiiv solvab iga normaalse inimese intellekti," nendib Järvi.
Saate teises pooles kommenteeritakse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesime Martin Helme väiteid pühapäevases raadiosaates "Räägime asjast", kus Helme imestas tema sõnul Eestis lokkava antiamerikanismi üle. "Ma ei ole kunagi aru saanud sellest kohutavast antiamerikanismist, mis ka Eestis lokkab. Ma saan aru, kust see tuleb. See tuleb erinevatest tasanditest. Üks seltskond on napakad vasakpoolsed, kes juba 2000ndate alguses, kui Eesti ja Euroopa meedias ja ka Ameerika meedias valitses tohutu Bushi-vastane ja Iraagi sõja vastane hüsteeria, ja läksid sellega kaasa jne," rääkis Martin Helme.
Markus Järvi hinnangul Martin Helme eksib väites, et 2000ndate alguses oli peavoolumeedia peamiselt meelestatud Iraagi-sõja vastaselt. Varro Vooglaid räägib põhimõttelisest erinevusest tõe- ja huvidepõhise poliitika vahel.
"Meie oleme põhiolemuselt idealistid," nendib Vooglaid. "Meie vaatame teistpidi. Meie ei saa toetada seda, mis ei ole õiglane ja õige. Ja kui üks riik arvab, et tal on lihtsalt õigus maailma politseinikku mängides pommitada segi suur osa maailmast, selleks et teostada oma sõjatööstuse huve, et teostada oma rahandusvõimu huve, et teostada oma majanduspoliitilisi huve ja üleüldse edendada eesmärki olla maailmas absoluutne, domineeriv võim, kes põhimõtteliselt kasutab kogu ülejäänud maailma ära selleks, et teostada omaenda huve, siis me ei saa sellega lihtsalt nõus olla."
"Rahvuskonservatiivsele ideele tuleb kasuks, kui me oleme ausalt antiglobalistlikul seisukohal lõpuni välja," leiab Markus Järvi. "Me peame olema järjekindlad antiglobalistid."
Kuulake lisa saatest!