Sergei Skripali juhtumis on senini valitsenud selgete tõendite asemel hüsteeriaõhkkond, mida lääne meedia ja briti poliitilise eliidi kiiluvees on hakanud edendama ka Eesti meedia ja riiklik juhtkond. Selleks, et säilitada oma väärikus mõtlevate inimestena, tuleb meil küsida tõendite järele, mitte alluda kriitikavabalt ühe poole narratiivile, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi saates "Fookuses".
Varro Vooglaid avaldas hiljuti Objektiivis kommentaari, milles ta tõdes, et Eestis ja maailmas laiemalt, aetakse välispoliitikat ususektidele omasel moel, nõudes inimestelt võimupositsioonil olijate väidete uskumist ilma, et nende katteks esitataks vähegi arvestatavaid tõendeid.
"Ühelt poolt ei esitata Eesti avalikkusele mitte mingisuguseid tõendeid, vaid lihtsalt nõutakse USKU võimu- ja meediaringkondade poolt jõuliselt esitatud narratiividesse. Teisalt on Eesti valitsus ise valmis rakendama "liitlaste" survel Venemaa suhtes sanktsioone, omamata tegelikku kindlust, kas süüdistused, millele toetudes sanktsioone rakendatakse, peavad üldse paika," tõdeb Vooglaid.
Saates "Fookuses" võtavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid esile Sergei Skripali väidetava mürgitamise juhtumi ning tuvastavad ametlikus narratiivis mitmeid vasturääkivusi ja küsitavusi.
Peamine, mis silma paistab on faktide ja selgete tõendite puudumine ning nende asendamine nõudega uskuda poliitilise eliidi narratiivi ilma igasuguste reservatsioonideta. Selline olukord on Markus Järvi hinnangul hüsteeriat tekitav ja viimases instantsis ka inimese väärikust haavav, kuna inimesed muudetakse potentsiaalseteks manipulatsiooni objektideks.
"Oluline on küsida alati seda, kelle huvides oleks vastav terroriakt korraldada. Tuleb esitada vana hea küsimus: qui bono? Kellele see on kasulik? Kas tõepoolest oleks Venemaale kasulik niigi pingestatud rahvusvahelises olukorras mürgitada Inglismaa pinnal topeltagent, kes juba 2010. aastal Inglismaale agendivahetuse raames välja anti," küsib Markus Järvi.
Vaadake lisa videost!