Kaja Kallas tahab oma uues ametis ELi välisasjade esindajana suurendada tunduvalt ELi liikmesriikide poolt Ukrainale antavat abi. Siin kohtab ta teatud vastuseisu, mis on murendanud tema autoriteeti. Ka muudes asjades ei ole tal väga edu olnud, kirjutab Frankfurter Allgemaine Zeitung (FAZ).
Kaja Kallas väitis meediakanali teatel esmaspäeval 17. märtsil, et tema Ukraina plaanile on „lai poliitiline toetus". EL-i välisministrid vaatasid taas ühiselt sellele plaanile otsa, kuid tegemist ei ole detailide ja tehnilise küsimuste lahendamisega, nagu on püütud jätta mulje. Plaanile on vastupidiselt Kallase sõnadele näidanud vastuseisu mitmed riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania.
Võiks ütelda, et see on nende riikide probleem. Aga see on ka Kaja Kallase probleem, tõdeb FAZ, sest tema autoriteet on hakanud selle tõttu murenema. Tegelikult pärineb see plaan Kallase eelkäijalt Josep Borrellilt.
Kallas pani esialgu plaani „sahtlisse", kuid vahetult pärast Müncheni julgeolekukonverentsi lükkas ta selle taas töösse. Mõned diplomaadid on andnud mõista, et Kallas oleks pidanud plaani paremini ette valmistama enne, kui sellega välja tulla.
Ka see ei aidanud Kallase edule plaaniga kaasa, et ta lõpetas pärast ametisse asumist ELi välisteenistuses töölepingud paljude Itaaliast ja Hispaaniast pärit kaastöötajatega. Nii näiteks pidi teenistusest lahkuma Stefano Sannino, senine välisteenistuse kõrgeim ametnik pärast esindajat. Paljud liikmesriikide valitsused olla Kallase personaliotsuste pärast „väga ärritunud".
Samas on kuulda kohale jäänud töötajate nurinat Kallase juhtimisstiili üle, väidab FAZ. Räägitakse, et Kallas on oma meeskonnaga mõnes mõttes isoleerunud ega kasuta 5300 töötajaga ELi välisteenistuse ekspertteadmisi.
Kui eelneval aastal oli ELi liikmesriikide panus Ukraina abistamisse ümmarguselt 20 miljardit eurot, siis sellel aastal peaks see summa olema 15 miljardit. Samas püüab Kallas saavutada 40-miljardilist toetust Ukrainale, et kompenseerida ka USA poolt ära jäetav abi. Summa peaks riikide vahel jagunema vastavalt ende majanduslikule võimekusele. Esimese sammuna näeb plaan ette kahe miljoni mürsu tarnimist Ukrainale väärtuses 5 miljardit eurot.
Lisaks ebaedule Ukraina abistamise plaaniga pole Kallas kuigi tulemuslik olnud ka väljakutses saada EL-i jalg vahele Ukraina nn rahuläbirääkimistesse, milles domineerivad USA ja Venemaa. Mõnede diplomaatide väitel mängis Kallas ennast ise nurka tänu USA kritiseerimisele. Nii nimetas Kallas USA presidendi Donalt Trumpi üritust lõpetada Ukraina sõda „räpaseks diiliks". Kui Kallas USA välisministri Marco Rubio poolt Washingtonis ukse taha jäeti, siis põhjendati seda segadusega kalendris. Kallas ei saanud kohtumist ka ühegi teise valitsuse esindajaga, nendib FAZ.
Pärast Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi vahelist sõnavahetust Valges Majas kirjutas Kallas X-i platvormil, et „täna sai selgeks, et vaba maailm vajab uut juhti". Vastupidiselt paljudele, kes leidsid, et Zelenskõi ei käitunud päris kohaselt.
Vahepeal on ELi parlamendi president António Costa sondeerinud valitsusjuhtide seas pinda ideele määrata eraldi EL-i Ukraina esindaja. Seda ideed on paljud nimetanud otseseks sammuks Kallase vastu, sest Ukraina küsimusega tegelemine on ju tema ülesanne.
Märtsis toimunud ELi kohtumisel sellest enam ei räägitud, küll aga pole see teema FAZi sõnul täiesti veel laualt maas. Kulisside taga käib kandidaadi otsimine, kellel oleks autoriteeti. Ilmselt saab see olema keegi endine valitsusjuht.
Kaja Kallase suhtes olid tema ametisse valimisel väga suured ootused, nendib FAZ. 47-aastane poliitik kehastas Costast ja Ursula von der Leyenist nooremat põlvkonda. Pealegi on Kallas ka esimene inimene sellel ametikohal, kellel on valitsusjuhi kogemus. Valitses lootus, et ta teeb tihedat koostööd liikmesriikidega.
Ometi kuulutas Kallas juba oma esimesel visiidil Kiievisse, et „Euroopa Liit tahab, et Ukraina võidab selle sõja". See soov on paljudel riikidel, eriti neil, kes asuvad Venemaa kõrval. Kuid tegemist ei ole ELi ametliku välispoliitilise positsiooniga, veel vähem on seda formuleerinud Euroopa Nõukogu, kellele Kallas ameti poolest allub. Eriti ärritunud oli Kallase retoorika üle Saksamaa ja selle kantsler Olaf Scholz.
See jätkus, kui Kallas andis välisteenistusele korralduse uurida Venemaa varade konfiskeerimise võimalusi. Kuigi Balti riigid on sellist sammu ammu nõudnud, on ELi juhtivad riigid selle kategooriliselt tagasi lükanud. ELi Nõukogu õigusteenistuse sõnul konfiskeerimine seotud suurte õiguslike riskidega, ka Euroopa Keskpank ei kiida sellist sammu heaks.
Nii on Kallas ka selle teema juures praegu hoogu maha võtnud. Nii mõnedki Brüsselis mõistavad Kallast tema sammude ja seisukohtades pärast hukka, teised jälle leiavad, et talle tuleb anda rohkem aega ametisse sisseelamiseks. Frankfurter Allgemaine Zeitung nendib, et seda aega enam eriti ei ole.
Toimetas Markus Järvi