Ameerika Ühendriikide uuringuettevõte Gallup korraldab küsitlusi, kui palju ameeriklasi võtab korporatistlikku ajakirjandust tõe pähe. Demokraatide ja vabariiklaste meediausk lahkneb ligi kuus korda.
Viimase meediausu uuringu avaldas Gallup 2023. aasta oktoobris, mille põhijäreldused kõlavad:
- 32 protsenti usaldavad meedia uudistetegu kas "suuremas osas" või "küllalt palju".
- 39 protsenti ameeriklasi ei usalda meedia uudiseid mitte üks raas, mis on Gallupi uuringute ajaloo kõrgeim määr.
- Aastaga on demokraatide usk massiajakirjanduse uudistesse vähenenud 12 protsenti ja on alates 2016 aastast kõige madalamal tasemel.
32 protsenti ameeriklastest, kes kinnitavad, et nad usuvad, et massimeedia esitab uudiseid täieliselt, õiglaselt ja täpselt, "suuremas osas" või "küllalt palju" ("great deal"; "fair amount"), on sarnane Gallupi seni tuvastatud kõige madalamale tasemele, mis juhtus 2016. aastal. Kuigi usaldus uudistemeedia vastu on selle ajaloolises madalpunktis, siis statistiliselt on see võrreldav 2021. (36%) ja 2022. (34%) aastatega.
29 protsenti Ameerika Ühendriikide täiskasvanutest ei usalda meediat, "mitte eriti" ja "mitte midagi" uudistemeediast ei usu rekordilised 39 protsenti. Viimane number tähendab, et ligi neljal kümnest ameeriklasest puudub igasugune usk meedia vastu, mis on ühe protsendipunkti võrra suurem kui senine rekord. See on samuti 12 protsendipunkti suurem kui näitavad 2016. aasta andmed, mis käis toona kaasas presidendikandidaat Donald Trumpi terava kriitikaga korporatistliku meedia aadressil. 2022. aasta meediausalduse näitajad on Gallupi ajaloo kõige süngemad. 2016. aastal arvasid Ameerika Ühendriikide täiskasvanud inimesed kõige tõenäolisemalt, et nad ei usalda meediat "mitte väga" (not very much; 41%).
2023. aasta 1.–23. septembrini läbi viidud küsitlus näitab vaid teistkordselt, seda koos 2022. aastaga, et ameeriklaste hulk, kes ei usu korporatistlikust meediast mitte midagi, on kõrgem kui inimeste arv, kes usuvad meediat "suuremas osas" või "küllalt palju".
Gallup küsis selliseid küsimusi esimest korda 1972. aastal ja on alates 1997. aastast selliseid küsitlusi korraldanud peaaegu igal aastal. 1970. aastate kolm uuringut näitavad, et meediat usaldas 68–72 protsenti inimesi. 1990ndatel hakkas usaldus meedia vastu küll langema, kuid kuni 2004. aastani, kui see langes 44 protsendini, usaldas suurem osa inimesi jätkuvalt korporatistlikku meediat. 2005. aastal tõusis see korraks tagasi 50 protsendi peale, kuid peale seda pole meediausaldus olnud kunagi kõrgem kui 47 protsenti.
Demokraatliku Partei toetajad usaldavad püsivalt korporatistlikku meediat rohkem kui vabariiklaste valijad, kuid tänavune 47 punktine vahe on 2016. aasta järel kõige väiksem. Võrreldes 2022. aastaga langes demokraatide usaldus meedia vastu 12 protsendi võrra 58 protsendini. Vabariiklastest usub korporatistlikku meediat 11 protsenti ja poliitiliselt sõltumatute inimeste seas 29 protsenti.
Demokraatide ja vabariiklaste meediausalduse lõhe oli kõige suurem aastatel 2017. kuni 2022. Neil aastatel ületas demokraatide meediausaldus trendi keskmist 64 protsenti, samal ajal kui vabariiklaste ja sõltumatute usaldus ja ajaloo keskmisele alla (vastavalt 33% ja 44%)
2022. aastal läbi viidud koonduuring näitas, et noored demokraadid usaldavad korporatistlikku meediat vanematest demokraatidest vähem. Vabariikaste seas vanuse erinevused nii suured ei ole.
Keskmine ameeriklane usaldas korporatistlikku meediat, et see teeb oma tööd õiglaselt ja ausalt, 2023. aastal peale 2016. aastat kõige vähem. Vabariiklaste seas pole meediausaldus olnud kunagi nii madal. Koos "neljanda võimuga" on usaldus langenud ka kõigi kolme võimuharu vastu.
Kuigi demokraatide usaldus korporatistliku meedia vastu langes 2023. aastal märgatavalt, usub suurem osa neist seda jätkuvalt. Vabariiklastest arvab massimeedia kohta midagi head järjest vähem inimesi. Gallup ennustab, et edaspidi langeb demokraatide usaldus massimeedia vastu veelgi, mis vähendab ka üldist meediausaldust.
Toimetas Karol Kallas