Neljast parteist koosnev uus Hollandi valitsuskoalitsioon vähendab rohetoetusi, ehitab tuumajaamu, jätab talupojad rahule ja soovib lahti öelda Euroopa Liidu sisserändajate jagamise leppest.
Valitsuse moodustamise leppisid 15. mail, pea pool aastat peale valimisi, kokku valimised võitnud Geert Wildersi juhitud Vabaduspartei (VVP), 2023. aasta novembris toimunud valimiste eel moodustatud Uue Sotsiaalse Kokkuleppe (NSC), seni Hollandit juhtinud Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest (VVD) ning Talupoegade ja Kodanike Liikumise (BBB) määratud läbirääkijad peale 16 tundi kestnud viimaste erimeelsuste silumist, vahendab Reuters.
Kokkuleppe üheks olulisemaks nurgakiviks oli Wildersi peaministri kohast loobumine. Peaministri nimetab VVP ja levinud on arvamus, et valitsusjuhi koha saab omale läbirääkimisi juhtinud vana kooli tööparteilane Ronald Plasterk.
Uuel valitsuskoalitsiooni käes on Hollandi parlamendi alamkoja 150 kohast 88.
Uue parempoolse koalitsiooni vastalised loodavad, et see pole "kogenematute" ja "puudulike poliitiliste sidemetega" ministrite tõttu püsiv. VVP pole varem valitsuses olnud, NSC ja BBB on uued parteid.
16. mail avalikustati samuti valitsuskokkulepe, mis kannab pealkirja "Lootus, uhkus ja julgus" (Hoop, Lef En Trots), milles sätestatakse kümne võtmevaldkonna tegevuskava, mille hulgast leiab sisserände, majanduse, avaliku turvalisuse ja inimeste majandusliku olukorra parandamise.
"Kas me räägime kindlusest tuleviku osas, tervishoiust, rahast inimeste taskus või piisava elamispinna varu olemasolust, siis me soovime neis valdkondades palju ära teha," seisab kokkuleppe sissejuhatuses. "Me soovime lõpetada liiga suure põgenike ja migrantide sisserände. Me soovime, et talupojad, väiketalunikud ja kalamehed võiksid taas vaadata julgelt tulevikku."
Alljärgnevalt on välja toodud kokkuleppe mõned olulisemad punktid.
Asüülitaotluste ja sisserände piiramine
- Seadused, mille kohaselt kohalikud omavalitsused peavad võtma vastu õiglasel hulgal põgenikke, tühistatakse.
- Põgenikele ei anta enam alalisi elamislubasid.
- Põgenikud, kelle elamisloa avaldused tagasi lükatakse, saadetakse riigist nii suurel hulgal välja kui vähegi võimalik, sealhulgas sunnimeetmetega.
- Elamisloa saanud põgenikud kaotavad õiguse eelisjärjekorras sotsiaal-elamispinnale.
- Pikaajalise elamisloa saamise eelduseks on põhjalikud teadmised holokausti kohta.
Põllumajandus, kalandus, toiduturvalisus ja loodus
- Valitsuskoalitsioon teeb kõik, mis võimalik, Euroopa Liidu põllumajandusregulatsioonide mugandamiseks, seda seoses nii lämmastikupõhise reostuse kui Natura 2000 kaitsealade rikastamisega.
- Holland ei ürita edaspidi järgida ambitsioonikamat looduse parendamise kava kui ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid.
- Edaspidi ei kohustata talupoegi vähendama kariloomade arvu ja nende talusid sundkorras ei võõrandata.
- Talumehed saavad taas osta 2013. aastal kaotatud "punast" diiselkütust.
Energia ja kliima
- Koalitsioon jätab alles senised kliimaeesmärgid ja uusi poliitikaid hakatakse arutama ainult siis kui nimetatud eesmärkideni ei jõuta.
- Kliimaparandamise fond jääb alles, kuid selle mahtu vähendatakse 1,2 miljardi euro võrra.
- Senise kahe asemel hakkab Holland ehitama nelja suurt tuumareaktorit.
- Kohustuslik üleminek soojuspumpadele lõpetatakse ja 2025. aastast kaovad elektriautode ostmiseks mõeldud toetused.
- Groningeni gaasimaardlast gaasi ammutamine lõpetatakse, kuid Põhjamere puurtornide mahte suurendatakse.
- Tuuleturbiinid, nii suurel määral kui võimalik, paigutatakse veekogudele, võttes sealjuures arvesse kalalaevade vajadusi.
- Roheenergia toetuseid vähendatakse igal aastal ühe miljardi euro võrra.
Toimetas Karol Kallas