USA suurpank Goldman Sachs hoiatab, et tsüklilised tööstusharud terves Euroopas on sattunud suure surve alla seoses kontinendi majanduskasvu üldise kängumisega.
Viimastel aastatel Euroopat tabanud "multikriisi" on USA suurpanga hinnangul üksnes süvendanud ja võimendanud Venemaale kehtestatud äärmuslike sanktsioonide nn. "bumerangiefekt", mis vallandas 2022. aastal kontinenti endasse haaranud energiakriisi.
Trend on tänaseks viinud Saksamaa (Euroopa suurima majanduse) deindustrialiseerumiseni, mis on kaotanud umbes 10% oma rasketööstusest ja mida varem peeti „Euroopa majanduse mootoriks".
Tänaseks on Saksamaal käimas juba kolmas järjestikune majanduslanguse aasta ning kriisi mõju on levimas üha intensiivsemalt teistesse sektoritesse, millede seas on viimaseks ohvriks saanud Saksamaa autotööstus.
Maailma suurim autotootja Volkswageni kontsern on teatanud, et sulgeb või müüb esimest korda oma 88-aastase ajaloo jooksul kolm Saksamaa autotehast, ning Goldman Sachsi hinnangul on ohus ka teised Euroopa autosid tootvad riigid.
Investeerimispanga analüütikud hoiatavad, et 10% tariifi kehtestamine USA poolt oleks viimane löök Euroopa juba niigi räsitud majandusele, mis tähendaks kontinendi majanduskasvust täiendava 1% ära langemist.
„Kõrge marginaaliga, turvatud majandussektorid, nagu näiteks tervishoid, kipuvad kaubanduse ebakindluse tingimustes olema vähem volatiilsed," seisab GoldmanSachsi aruandes. „Seevastu autotööstus ja muud nn. "tsüklilised sektorid" on tavaliselt kõige enam avatud kaubanduse ebakindluse suurenemisele.
Itaalia endise peaministri ja endise Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi aruande kohaselt leiab kaubandussõda USAga aset väga ebasobival ajal, sest EL on juba kaotanud oma konkurentsieelise Hiina ja USA suhtes.
Alates aruande avaldamisest eelmise aasta lõpus on Euroopa Komisjon püüdnud palehigis välja töötada vastumeetmeid, et hoida Euroopat kuidagi konkurentsis, kuid konkreetseid samme on astutud vähe.
Draghi on omalt poolt kutsunud üles investeerima 800 miljardit eurot aastas järgmise kümnendi jooksul, et Euroopa majandus ellu äratada. See summa kujutaks endast suuremat kapitalipaigutust kui leidis aset II Maailmasõja järgselt ning üksnes vähestel Euroopa riikidel on rahalised vahendid, et välja käidud programmist osa saada.
Üks peamisi etteheiteid Draghi aruandes on Euroopa ettevõtjatele kättesaadavate rahaliste vahendite vähesus. Praktiliselt iga idufirma, millel on võimalus laieneda, pöördub mitte Euroopa, vaid USA kapitaliturgude poole, et oma ettevõtlustegevust edendada. Probleemi rõhutati ka värskes aruandes, milles leiti, et Poola tehnoloogiasektorit – s.o üht Euroopa elujõulisemat turgu – pidurdab peamiselt vähene juurdepääs finantskapitalile.
„Piiratud juurdepääs riskikapitalifondide investeeringutele on endiselt Poola majanduse struktuuriline nõrkus," seisab kirjas Poola majandusinstituudi majandusteadlaste poolt koostatud hiljutises aruandes. „Riskikapitali fondide investeeringud moodustavad vaid 0,01% riigi SKPst (ELi keskmine on 0,05% SKPst). See probleem piirab oluliselt võimalusi uuenduslike projektide rahastamiseks, tõrjudes samal ajal eemale väljavaateid vähendada tehnoloogilist lõhet," väidavad Poola majandusteadlased.
ING Bank Śląski hinnangul kiireneb Poola majanduskasv 2025. aastaks 3,2%ni või rohkem, mis teeb riigist Euroopa majanduskasvu eesrindlase.
Energiakriis
EL on valmistamas ette ettepanekut taaskäivitada odava Venemaa gaasi tarned osaliselt hävinud Nord Stream 1 ja 2 torujuhtmete kaudu, et vähendada bloki energiakulusid ja parandada sedasi Euroopa konkurentsivõimet. Kuigi Euroopa energiakriisi kõrgpunkt jääb 2022. aastasse, on kontinendi elektrihinnad jätkuvalt kaks korda kõrgemad sõjaeelsest tasemest, kusjuures kontinendi suurima majanduse ehk Saksamaa elektrihinnad ületavad Euroopa keskmisi elektrihindu omakorda kahekordselt.
Eurooplaste ideeks on kasutada luba venelastel jätkata oma gaasiimporti Euroopasse ühe argumendina Kiievi ja Moskva vahel oodatavatel rahuläbirääkimistel. Kuid isegi kui vastav kokkulepe sõlmitakse, ei paku see lühiajaline lahendus leevendust Euroopa struktuursetele majandushädadele ega aita kaasa bloki väljavaadetele kaubandussõjas USAga.
Venemaa ei ole omalt poolt kunagi keeldunud gaasi tarnimisest Euroopasse, jätkates seda tänini TurkStream torujuhtme kaudu. Pealegi ei eksisteeri gaasitarnete taastamiseks mingisuguseid õiguslikke takistusi, kuna Venemaa gaasimüük on endiselt Euroopa Liidu poolt sanktsioneerimata seoses bloki jätkuva sõltuvusega Vene gaasist. Oma esimeses telefonivestluses Saksamaa endise kantsleri Olaf Scholziga pakkus Venemaa president Putin välja, et kui Ukrainaga sõlmitakse käesoleval aastal relvarahukokkulepe, alustab ta uuesti gaasitarned Nord Streami torujuhtme kaudu.
Kaubandus ja tariifid
Goldman & Sachs väidab oma raportis, et Euroopa aktsiaturgude tootlus jääb lähitulevikus madalaks ning soovitab oma investoritel Euroopasse paigutatav raha investeerida turvalistesse sektoritesse nagu (riikide poolt subsideeritud) roheenergia, meditsiin, kinnisvara ning telekommunikatsioonid.
Mis puudutab Trumpi administratsiooni poolt Euroopa ettevõtete suhtes potentsiaalselt rakendatavaid tariife, siis arvab investeerimispank järgnevat:
„Meie ökonomistid väidavad järjekindlalt, et olulised ei ole tingimata mitte tariifid ise, vaid pigem kaubanduspoliitikat ümbritsev ebakindlus, mis pärsib majanduskasvu ja investeerimiskavatsusi. Meie Euroopa andmetes on juba näha (tariifide ähvarduse) mõningast mõju kaubandusele. Oleme euroala SKP kasvu osas 2025. aastaks turul valitsevast konsensusest madalamal ja prognoosime Euroopas 3 protsendilist aktsiate kasumitootluse kasvu, mis jääb samuti alla enamikule prognoosidest."
Kuigi USA peamine välispoliitiline väljakutse on Venemaa-Hiina telg, on Trump valinud esimeseks rünnakuvektoriks USA traditsioonilised liitlased, ähvardades muuhulgas nii Kanadat kui Mehhikot 25%-liste tariifidega (kuigi plaan pandi koheselt pausile kuuks ajaks).
Ka Euroopa Liit on vaatamata kõigele endiselt üks USA suurimaid kaubanduspartnereid, moodustades umbes 15% USA koguimpordist. Valdavalt masinaid, seadmeid, farmaatsiatooteid ja kemikaale eksportiv blokk on aga oma kaubandussuhetes USAga kaubandusbilansi ülejäägis, mis asetab selle Ühendriikide reindustrailiseerimise poliitikat viljeleva Trumpi administratsiooni tariifide sihikule.
Toimetas Adrian Bachmann