
Sixtuse kabeli korstnast tõusis täna õhtul kell 19.08 Eesti aja järgi valget suitsu ja Püha Peetruse basiilika kellad hakkasid lööma, mis tähendab, et kardinalid on valinud katoliku kirikule uue paavsti. Uueks paavstiks sai ameerika kardinal Robert Francis Prevost (69), kes võttis endale nimeks Leo XIV.
Püha Peetruse väljakul viibivad kümned tuhanded inimesed võtsid uudise vastu juubelduste saatel, skandeerides: «Habemus papam!» ja «Viva il Papa!» ("Meil on paavst!" ja "Elagu paavst!").
Umbes tund aega hiljem ilmuski Püha Peetruse basiilika rõdule uus, järjekorras 267. paavst, kelleks osutus ameerika kardinal Robert Francis Prevost, kes võttis endale nimeks Leo XIV.
Kardinal Prevost on endine piiskoppide dikasteeriumi prefekt, ta on sündinud Chicagos ning väidetavalt on tema vaated sarnased paavst Franciscuse omadele.
Prevost oli aastaid misjonär Peruus, enne kui ta valiti kaheks ametiajaks augustiinlaste ordu juhiks.
Ta on sündinud 14. septembril 1955 Chicagos, Illinoisi osariigis ning on hetkel 69-aastane. Ta liitus noviitsina Püha Augustinuse Orduga 1977 ning andis oma pühaliku orduvande 1981. aastal.
Tal on bakalaureusekraad matemaatikas, magistrikraad teoloogias ning doktorikraad kanoonilises õiguses, mille ta omandas Roomas Püha Aquino Thomase Paavstlikus Ülikoolis.
Prevost ordineeriti preestriks 1982. aastal ning läks misjonärina Peruusse 1985. aastal. Peruus juhtis ta umbes 10 aastat augustiinlaste seminari ja õpetas kanoonilist õigust piiskopkonna seminaris. 1999. aastal naasis ta Chicagosse ning kaks ja pool aastat hiljem valiti ta augustiinlaste ordu ülemaks. Ta oli sellel ametikohal kuni 2013. aastani, kokku kaks ametiaega.
2014. aastal naasis ta Peruusse, kus paavst Franciscus määras ta Chiclayo piiskopkonna apostellikuks administraatoriks. 2015. aastal määrati ta aga Chiclayo piiskopiks. Seal oli ta ühtlasi Peruu piiskoppide konverentsi alalise nõukogu liige ja asepresident aastatel 2018 kuni 2023.
2023. aastal määrati ta piiskoppide dikasteeriumi prefektiks.
Paljudel võtmetähtsusega teemadel on kardinal Prevost öelnud vähe, kuid väidetavalt on tema vaated väga lähedased paavst Franciscuse omadele küsimustes, mis puudutavad keskkonda, vaeste ja immigrantide abistamist ning inimestega kohtumist seal kus nad on. Ta ütles mullu, et "piiskop ei tohiks olla väikene prints, kes istub oma kuningriigis".
Ta toetas paavst Franciscuse muudatust pastoraalses praktikas, mis võimaldab armulaua jagamist lahutatud ja taas ilmalikult abiellunud katoliiklastele. Prevost on näiliselt aga vähem huvitatud olemast meelepärane LGBTQ-liikumisele, kuigi ta väljendas kerget toetust paavstlikule dokumendile Fiducia Supplicans, mis lubab preestritel õnnistada paare, kes ei ole abieluliidus ning sealhulgas ka samasoolisi paare.
Prevost on väljendanud vajadust kiireloomuliseks tegutsemiseks kliimamuutuse pidurdamiseks. Ta rõhutas hiljuti, et kirik peab liikuma "sõnadelt tegudele" ning hoiatas kontrollimatu tehnoloogilise arengu kahjulike tagajärgede eest ning propageeris vastastikkust ja mitte-türannlikku suhet keskkonnaga.
Toimetas Martin Vaher