Jõugu juht Jimmy "Barbecue" Cherisier Haiti pealinnas Port Au Prince'is, 5.03.2024 Foto: Scanpix

Alates 2020. aastast käib Haitis jõugusõda. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hinnangul on vähemalt üks kolmandik jõukude liikmetest alaealised.

Haitist sai 19. sajandi alguses maailma esimene iseseisev endiste mustade orjade impeerium, mis hiljem nimetati vabariigiks. Peale revolutsiooni on riigis vaheldunud jõulised mustad imperaatorid ja voodoo-diktaatorid kontrollimatute vägivallapuhangutega, millele lisanduvad suuremad loodusõnnetused. Seekordne vägivallapuhang paistab silma inimsöömise, lapssõdurite ja erilise jõhkrusega. Ühe jõulisema jõugu juhi Jimmy Cherizieri hüüdnimeks on "Barbecue" (grillipidu), kuna talle meeldib inimesi küpsetada elusast peast. Korporatiivne meedia nimetab haiitilaste süüdistamist inimsöömises "väärteabeks". Tegemist on maailmajao kõige vaesema riigiga.

Väidetavalt kasutavad jõugud timukate ja seksiorjadena lapsi alates kuuendast eluaastast. Enamasti töötavad poisid "antennidena" ehk piiluritena ja ehitavad tänavatele barrikaade. Neid õpetatakse samuti kasutama automaatrelvi, panema toime inimrööve ja muid vägivallategusid, vahendab Telegraph.

Tüdrukuid kasutatakse seksiorjadena ja nad heidetakse rasedaks jäämisel kõrvale, kirjutab viimases Haiti olukorra ülevaates vabaühendus Human Rights Watch.

Haitil pole valitsust ja riigi majandus on pea täielikult kokku kukkunud ning jõugud kontrollivad 80 protsenti riigi territooriumist.

Vaatamata asjaolule, et jõugusõda on käinud juba 2020. aastast alates, jõudsid ÜRO rahuvalvajad, kelleks on suuremas osas hambuni relvastatud Keenia politseinikud, riiki alles käesoleva aasta juunis. Neil on õnnestunud vabastada jõukudest mõned pealinna Port-au-Prince'i linnaosad, kuid jõukudel on märgatav arvuline ülekaal. on Rahuvalvajate seas on veel mitme Kariibi mere riigi, Tšaadi ja Bangladeshi sõjaväelasi-politseinikke.

Barbecue on lubanud rahuvalvajatele vastu hakata ja tulistamisele vastata tulistamisega.

Vägivalla ühe suurema põhjusena nähakse Ameerika Ühendriikides seaduslikult soetatud ja salakaubana Haitile toimetatud relvi AR-15 ja AK-47. Riik ise relvi ja laskemoona ei tooda. Florida poolsaare ja Haiti vahemaa on ümmarguselt 1300 kilomeetrit.

Inimõiguste organisatsiooni sõnul sunnib lapsi jõukudega ühinema peamiselt nälg ja elukoha vajadus. Üks jõuk kasutab lapsi sõjas väidetavalt kahurilihana. Kui lapsed sõna ei kuula, pekstakse neid armutult.

Paljud lastest jõuguliikmed on orvud, kuid mõned on ühinenud oma pere toitmise eesmärgil. Tavalist töökohta pole riigis üldjuhul võimalik leida. Perekondi sunnitakse tütreid jõukudele ära andma ja nad on sunnitud sellega nõustuma, kuigi teavad, et tütreid hakatakse vägistama. Mõnel juhul antakse tütred jõukudele ära põhjusel, et oma kogukonna mehed kasutaksid neid nagunii seksiorjadena ära.

Kui mõnel lapsel või noorel õnnestub jõugu haardest vabaneda, siis kogukonnad ei võta tihti neid nende vägivaldse mineviku pärast enda sekka tagasi. 

Kolmandal oktoobril tungis Gran Grifi nimeline jõuk Kesk-Haitis asuvasse Pont-Sondé'i väikelinna ja korraldas seal tapatalgud, milles hukkus vähemalt 70 inimest. Teiste hulgas tapeti nii sülelapsi kui vanureid. 

Kohalikud uljaspead ajasid hiljuti laiali linna lähistel asuvale maanteele rajatud Gran Grifi "tollipunkti" ja massimõrv korraldati väidetavalt selle kättemaksuks. 

Inimõiguslased kutsuvad üles Haiti üleminekuvalitsuse moodustamisele.

Haitiga samal Hispaniola saarel asub Dominikaani vabariik, mis on Ladina-Ameerika üks jõukamaid riike.

Toimetas Karol Kallas