Tuntud saksa politoloogi Hamed Abdel-Samadi sõnul on "islam" ja "vabadus" teineteist välistavad mõisted.
Kunagi oli Egiptuses sündinud Abdel-Samad äärmuslasest moslem. Täna on ta üks tuntumaid ja vihatumaid Saksamaa islami kriitikuid. Hiljuti ilmus tema kirjutatud raamat "Islam. Kriitiline ajalugu", milles ta leiab, et islam ja islamism on omavahel väga tihedalt läbi põimunud. Kui seda asjaolu jätkuvalt eiratakse, siis pole kaugel aeg, kui Euroopa langeb tagasi valgustusaja eelsesse aega.
Raamatu ilmumise puhul tegid Abdel-Samadiga intervjuu Šveitsi ajalehe Neue Züricher Zeitung ajakirjanikud.
Intervjuu käigus tunnistab politoloog: "Ma olen arst, kes kirjeldab Islami haigust. Kui patsiendile minu diagnoos ei meeldi, kuulutatakse hoopis mind haigeks. Sellise strateegia üks vili on näiteks oskussõna "islamofoobia"."
Tema sõnul "teevad islamistid ja nõndanimetatud vasakpoolsed liberaalid koostööd: islamistid ähvardavad meid surmaga kui me joonistame või kritiseerime prohvetit, vasakpoolsed liberaalid nimetavad seda islamofoobiaks elik rassismiks".
Abdel-Samadi sõnul on sellise religioonide ebavõrdse kohtlemise taga Lääne majanduslikud huvid islamimaades. Samuti toetab seda poliitiline oportunism: kõik parteid peale AfD otsivad moslemitest valijate toetust. Siis tuleb hirm. Keegi ei taha, et politsei peaks teda islami kritiseerimise pärast Hamed Abdel-Samadi sarnaselt 24 tundi ööpäevas valvama, või nende lõpp oleks sarnane Charlie Hebdo toimetajatega. Sellele hirmule aitab kaasa islamistide ja ärklevate identiteedi-pahempoolsete vaheline tööjaotus.
"Ärklejad ja islamistid ei ole teineteisest sugugi väga erinevad. Mõlemad mõtlevad hõimkondlikus laadis, mõlemat valitseb klannimentaliteet, mõlemad ei näe inimesi kui indiviide, vaid grupi esindajatena, milleks võib olla rahvus, religioon või poliitilised tõekspidamised. Mõlemad jagavad maailma heaks ja kurjaks; mõlemaid ajendab lunastuse ideoloogia, utoopia, mis peaks neid päästma kurja läänemaailma, kapitalismi, Iisraeli ja nii edasi käest. Mõlemad tahavad kontrollida, mida tohib ja mida ei tohi rääkida. Moslemit ei tohi ärkleja arust naise rõhumise eest kritiseerida, kuna ta ei ole "valge," jätkas ta.
Politoloogi sõnul ei saa islam olla liberalismi poolt selles mõttes, et naised võiksid enda tegemiste üle ise otsustada, et religiooni võiks kritiseerida, et oleks võimalik demokraatia ja sõnavabadus. Islam on kõige selle vastu ja nii tuleb jätta igasugune lootus, et islami seest võiks tulla mingisugune muutus.
Abdel-Samad kirjutab oma raamatus: "Euroopas inimesed usuvad, et keskaeg on jäetud selja taha: enam pole ususõdasid, religiooni nimel toime pandavat vägivalda, inkvisitsiooni ja enam ei rõhuta naisi. Kuid inimesed eksivad. Sisserändega tuleb keskaeg tagasi ja koos moslemitega äärmusislam. Kõik moslemid ei ole äärmuslased, kuid nende hulgas on suur vähemus, mis esindab ja levitab äärmusislamit. [Moslemi] terrorism tuli Euroopasse koos klannikuritegevuse ja usulise tagakiusamisega koolides. Sündmused, mis leidsid aset uusaastaööl Berliinis ja jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal Belgias ning Prantsusmaal, kus noored inimesed linnakeskuskustes vandaalitsesid, on ainult selle jäämäe tipp, mis meid ees ootab."
Ta juhib tähelepanu lisaks kummalisele asjaolule, et araabiamaailmas ollakse islami osas hetkel rohkem arutelualtimad kui Euroopas. Samuti tõdeb ta, et islamimaades tunneb ta ennast palju turvalisemalt kui Pariisi ja Berliini tänavatel. Tema sõnul on Euroopas midagi väga valesti läinud ja poliitikud peavad selle eest vastutama.
"Ma leian, et see on naljakas, kui mõned inimesed räägivad, et islam ja vabadused ei välista teineteist. See ei ole nii, mõlemad on peaaegu sada protsenti teineteise vastandid. Ainult need, kes ütlevad lahti islami teatud väärtustest, saavad olla vabad inimolevused. Kõik, kes väidavad vastupidist, on variserid ja valetavad iseendale," avaldas ta arvamust vaba maailma ja islami kokkusobivuse suhtes.
Politoloogi sõnul on absoluutne enamus Euroopa islamiühendustest mõne välisriigi, nagu Pärsia lahe äärsete riikide või Türgi käepikendused. Need on ideoloogiate, nagu Moslemi vennaskond ja salafism maaletoojad. Euroopa organiseeritud islam impordib Euroopasse neidsamu konflikte, mis on hävitanud islamiriikide majanduse ja muutnud need poliitiliseks kõnnumaaks. Lisaks rahastavad islamiühendusi Euroopa riigid, kuigi need esindavad parimal juhul 20 protsenti moslemitest.
Toimetas Karol Kallas