Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme postitas nädalavahetusel sotsmeediasse avalduse teemal, kuidas Alar Karis nõuab seaduste väljakuulutamise eest reformierakonnalt raha.
Avaldame Helme teksti tervikuna.
Eestis on korraga puhkenud kolm väga tõsist korruptsiooniskandaali. Üks neist on E200 välisminister Margus Tsahkna seotus militaarhaiglaid tootva ettevõttega, mis saab tasuta reklaami valitsuse poolt ja priskeid kasumeid riigi tellimusel. Teine on valge kampsuniga kilekotimehe kliimaministeeriumile allutatud riikliku lennufirma tühjaks kantimine ja pankroti tüürimine firma juhtide poolt. Ja kolmas on presidendi kantselei väidetav väljapressimine valitsuselt lisaraha saamiseks.
Kõik kolm skandaali räägivad sellest, et meil on lisaks valetajate valitsusele ka varastajate valitsus.
Kui uutmoodi poliitikat lubanud kahesajataja Tsahkna skeem ja Michali valvekorra ajal juba teist korda kräššiv lennundus on mitte eriti keerulised tavalised maksumaksja raha kantimised pumba juures olevatele – meiega on võimalik! – siis presidendi kantselei lugu on pigem poliitilise korruptsioonis žanris.
Karis on siiani olnud Kaja Kallasele ja Reformierakonnale tõeline mugavuspresident. Loogiline ka, Reformierakonna poolt esitatud ja nende häältega ametisse pandud inimene ikkagi. Kadrioru juristid leidsid peretoetuste seaduses olematu vastuolu põhiseadusega ning sellele viidates jättis president seaduse reformikate suureks rõõmuks eelmise aasta lõpus välja kuulutamata. Ometi ei leidnud presidendi juristid juunis kaheksast usaldusega seotud eelnõust mitte mingeid probleeme põhiseaduspärasusega ning kuulutati kõik ludinal välja.
Kui vastab tõele, et samal ajal toimus presidendi kantselei ja valitsuse vahel väiklane kauplemine 360 000 euro lisaraha üle, siis on seda kummalisem, et need seadused kõik välja kuulutati.
Millest see lugu aga peamiselt räägib, on Reformierakonna vankumatu ettekujutus, et riik – see on nemad! Neile kuulub kõigi meie raha, neile kuuluvad kõik tähtsad ja tulusad ametikohad, neile kuulub prokuratuur ja julgeolekuasutused. Ning nüüd tehti endast liiga palju arvama hakanud Kadrioru asukale selgeks, et ka tema kuulub neile.
Hale on see, et neil on õigus. Seda kinnitas Karis ise ka kui näitas, et ta bluffis, kui ähvardas seadusi mitte välja kuulutada. Edaspidi ei võta Võrklaev ilmselt enam tema kõnesid vastugi. Milleks, nagunii teeb, nagu Reformil vaja, see sai nüüd küll kõigile selgeks. Veel üks institutsioon, mis Reformikate poolt ära korrumpeeritud…
Toimetas Karol Kallas