EKRE esimees Martin Helme leiab sotsiaalmeediapostituses, et värskelt riigikokku jõudnud uus meediateenuste seadus kehtestab meediaväljaannetele kohustuse esitada vaid nn "sallivat ja mittediskrimineerivat" sisu. Seadus hakkab reguleerima ka uuenduslikke veebipõhiseid kanaleid, nagu Delfi TV, ning Youtube'i sarnaseid suuri platvorme.
Objektiiv avaldab Helme postituse täismahus:
Tsensuuri ja liberaalse totalitarismi kehtestamine uue valitsuse poolt saab täna esimese sammu parlamendis. Hoidsime valitsuses pikalt kinni meediateenuste seadust. Tegemist suures osas tehnilise regulatsiooniga, kuid sinna on peidetud õõvastav jupp.
Nimelt antakse elektroonilised meediaväljaanded TTJA järelvalve alla mitte tehnilise, vaid sisulise osa üle. Meediaväljaannetele pannakse ette pikk ja põhjalik nimekiri teemadest, mida nad peavad käsitlema sallivas ja mittediskrimineerivas võtmes, st peavad rääkima liberaalse ideoloogia sõnadega ja raamidega. Kui nad seda ei tee, saavad nad trahvi või võetakse litsents ära.
Kui see seaduseks saab, hakkab TTJA-s olema kaks suvalist ametnikku, kes otsustavad, mida võib ja kuidas võib meedias öelda. Kui valesti läheb või ametnikul on lihtsalt halb tuju, siis – kõmm – kanal eetrist maha! GLAVLIT on tagasi! See on üks osa liberaalsest programmist kehtestada riikliku ideoloogiaga kuulekusühiskond ja suruda maha sõna-, südametunnistus- ja poliitiline vabadus. Suruda maha pluralism ning eriarvamus või kriitika võimulolijate suhtes.
Meediateenuste seadusega asutakse suukorvistama väljaandeid, vihakõneseadusega üksikisikuid. Need on sama programmi eri instrumendid. Kõik need Reformierakonna ettepanekud liitumiseks Venemaaga ja rubla kasutuselevõtuks, mis nad abielureferendumile tegid olidki ikka siirad, sest see, millist totalitaarset ja tsensuuriga riiki nenad ehitavad ei erine kuigi palju Putini Venemaast või Lukašenko Valgevenest. Keskil, nagu ikka, on kama. Tsensuur on Eesti põhiseaduse järgi keelatud. Me teeme kõik endast oleneva, et seda ei tuleks ja Eesti jääks ka Reformierakonna ajal vabaks riigiks.
Seadus toob mitmeid muudatusi
Meediateenuste seaduse muutmine võtab eelnõu koostanud kultuuriministeeriumi ametnike selgituse kohaselt Eesti õigusruumi üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi. Eelnõu järgi hakkab meediateenuste seadus reguleerima ka videojagamisplatvorme ja sotsiaalmeediakanaleid, näiteks YouTube'i, Vimeot ja Dailymotionit, aga ka kodumaiseid "ebatraditsioonilisi" video- ja audiosisu tootjaid.
Viimastel tuleb teenuse osutamiseks edaspidi esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrisse ja teenuse kasutustingimustes määrata ebaseadusliku sisu tõkestamise kord. Eelnõuga kohandatakse seaduse regulatsioon, sealhulgas tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele, näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile (Postimees TV, Delfi TV) vastavaks. See tähendab, et vastava teenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta ning avalikustama omandistruktuuri. Kas ka Objektiiv kui kasumit mittetaotlev väljanne kuuluks seaduse regulatsioonialasse, on hetkel veel teadmata.
Samuti selgub eelnõu seletuskirjast, et sääraste uute teenuste pakkujad peavad edaspidi jälgima, et üheski saates ei õhutataks vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel, või alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele.
Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis peab olema vähemalt 30 protsenti programmikataloogist. Ka audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele pannakse kohustus avalikustada enda omandistruktuur ning haridus- ja teadusministeerium määratakse vastutavaks "meediapädevuse" edendamise eest. Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad koostajate hinnangul peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, keda on suurusjärgus umbes paarikümmet ettevõtjat.
Toimetas Jaanus Vogelberg