Soome pealinnas Helsingis toimus täna marss inimelu kaitseks, millega tuletati ühiskonnale meelde vajadust kaitsta kõigi inimeste õigust elule, sõltumata sellest, kui suured või väikesed nad on.
Marsil osales ca 200-300 inimest (paljud koos lastega) ja kogu ettevõtmine toimus positiivses võtmes, ilma intsidentideta. Marsist võttis osa ka terve rida eestlasi – nii neid, kes elavad Soomes, kui ka neid, kes olid sõitnud kohale Eestist.
Politseieskordi saatel senati väljakult piki Aleksanterinkatu ja Mannerheimintied Soome parlamendi juurde liikunud Elu Marss toimus Helsingis teist korda ja korraldajate sõnul astutakse selles osas alles esimesi samme. Eesmärgiks on kaasata marssidele palju rohkem inimesi ja kasvatada neist suur rahvaliikumine, eesmärgiga saavutada veel sündimata lastele teiste inimestega võrdne eluõiguse kaitse.
Teiste seas võttis marsist osa arstiharidusega Soome parlamendi liige ja Soome endine siseminister Päivi Räsänen, kes on oma elupooldavate seisukohtade poolest tuntud.
Professor Puolimatka: abordi seadustamine õõnestab õiglase ühiskonna vundamenti
Marsi põhilise kõne pidas Etuskunta jalamil Yväskylä Ülikooli professor Tapio Puolimatka, kes toonitas muu hulgas, et Soome ei saa end pidada inimõigusi austavaks riigiks, kui kõige nõrgemate ja kaitsetumate inimeste tahtlik tapmine on seaduslikuks tunnistatud.
Samuti osutas Soomes sündimata laste eluõiguse ühe põhilise eestkõnelejana tuntud õppejõud, et abort kujutab endast kõige raskemat diskrimineerimise vormi, sest kõige väiksemate ja kaitsetumate inimeste kõige elementaarsemat õigust ehk õigust elule ei peeta teiste inimeste eluõigusega samaväärseks.
"Iga abort on põhimõtteliselt diskrimineeriv meede. Kui sündimata laps kaotab abordis elu, on põhjus alati selles, et teda peetakse mõnes mõttes väärtusetuks. Teda ei kohelda võrdsena täiskasvanutega, kes ta tapavad," selgitas ta.
Professor Puolimatka lisas, et ei ole võimalik võtta ära sündimata laste inimõigusi, õõnestamata samal ajal vundamenti, millel toetuvad kõigi teiste inimõigused.
"Eitades sündimata lapse õigust elule ja õigustades tema tapmist, õõnestab uus egalitarism õigussüsteemi vundamenti: süütute inimeste tapmist lubav õigussüsteem pöördub iseenda vastu ja muutub ebaõigluse allikaks. Õigussüsteemi tuumani tunginud ebaõiglus laieneb järk-järgult uutele valdkondadele ja on suunatud uutele inimrühmadele," toonitas ta.
Abordi-teemaline avalik arutelu vajab uut algust
Soomes asuti laste sünnieelset tapmist seadustama 1950. aastal, mil parlament dekriminaliseeris abordi juhul, kui raseduse jätkumine ohustab naise füüsilist või psüühilist tervist, kui rase naine on noorem kui 16-aastane, kui veel sündimata laps võib olla puudega või kui rasedus on saanud alguse vägistamisest.
Hiljem on abordiregulatsiooni korduvalt liberaliseeritud ning praegusel ajal on abort kõigile vabalt kättesaadav sõltumata põhjusest, kui rasedus ei ole väldanud rohkem kui 12 nädalat. Abordi tegemiseks on küll tarvis arsti nõusolekut, ent reaalselt on sellest tingimusest kujunenud formaalsus. Mõnevõrra kitsendatud tingimustel saab aborti teha, kui rasedus ei ole väldanud rohkem kui 20 nädalat.
Tõsist arutelu selle üle, kas abort peaks olema seaduslik või mitte, pole Soomes juba aastakümneid toimunud.
Videosalvestust Elu Marsi kõnedest ja muusikalistest etteastetest saab vaadata siit.
Fotod: Varro Vooglaid
